Kevad on täies hoos ja rändlinnud lõunast saabunud. Lindudega koos naaseb ärevus inimeste hinge: miks need varesed kraaksuvad ja kajakad kisavad? Mida me saame nende tüütute lindude peletamiseks ette võtta? Kui linnalindudel juba pojad pesas, siis sagenevad ka linnuökoloogidele tulevad telefonikõned, kus kurdetakse lindude rünnakute üle.
Nii Haapsalu kui ka Lihula surnuaedadel saeti sel kevadel puid maha. Sama meetodit on künnivareste kolooniate peletamiseks kasutatud mujalgi Eestis. Tõepoolest, kui vanad puud muutuvad ohtlikeks, on selge, et neid tuleb kas harvendada või maha võtta. Aga kui omavalitsus põhjendab tervete puude mahavõtmist vareste peletamisega, tuleks vaadata probleemile veidi teise mätta otsast.
Varese mätta otsast: kui kevadel saabudes pole enam alles seda puud, kus eelmisel aastal sai pesitsetud, tuleb leida lähedalt teine sobiv pesitsuskoht. Linnades, kus on puid vareste pärast maha võetud, on juba näha, et kolooniad kolivad linnapargist eramajade aedadesse. Võtad maha lehtpuud, kolivad okaspuudele, võtad maha vanad puud, kolivad noortele. Juba esimest puud maha võttes tuleks niisiis mõelda, kas oleme valmis linnas lageraiet tegema. Ehk väärtustame puid siiski nii palju, et oleme valmis leppima sellega, et nad sobivad lindudele pesitsemiseks.
Vares on kasulik lind
Kas varesed on meile kuidagi ka kasulikud? Varesed on linnasanitarid. Nad korjavad ära maha visatud toidu, surnud hiired ja konnad ja muu, mida me ei tahaks tänaval näha. Varesed toituvad linnast väljas põldudel, kus nad hävitavad kahjureid ja väetavad mulda.
Vähem teada on ehk see, et varesed on aidanud päästa inimelusid näiteks haiguste leviku indikaatorina: kui Lääne-Niiluse viirus USA-sse jõudis, siis hakkasid esimesena surema just varesed. Nende järgi suudeti viirus avastada enne, kui see inimesi nakatas, ja nii said arstid inimpatsiente ravida juba õige diagnoosi alusel.
Looduskaitseseadus keelab looduslike liikide häirimise, kui nad just ei tekita kahju varale või tervisele. Keeld keeluks, küsimus on selles, kuidas me ühiskonnana sellisele tegevusele vaatame. Vareste näol on tegemist äärmiselt huvitava bioloogiaga loomadega, kelle jälgimine aitab mõista paljusid asju looduse ringkäigus. Arvuti tagant lahkumata võib kiigata Alutaguse metsakaamerasse, kus hallvaresed oma pereasju ajavad. Parki jalutama minnes saab seda põnevat jälgimistööd teha ka värske õhu käes. Tõsi, kui lindudel pojad pesas, võivad nad muutuda lähedalt möödujate vastu paranoiliseks. Kui pojad iseseisvamad, pole ka pargivareseid enam põhjust peljata.
Kuigi ma ei arva, et me peaksime varesed linnadest ära ajama, on siiski selge, et linn oma rikkaliku toidulauaga pakub linnukolooniatele sooja kohta, kus tõesti inimlased ja vareslased võivad teineteist teinekord segama hakata. Mida siis ikkagi teha? Varesed on nutikad ja mõistavad tavaliselt üsna kiiresti, et helkivad lindid või surnud linnutopised on neile ohutud. Aga kui linnade ümber oleks rohkem selliseid metsi, mis sobivad kanakullidele pesitsemiseks, hoiaksid looduslikud vaenlased linnade linnukolooniate arvukuse kontrolli all.
No comments:
Post a Comment