Mida ootavad keskkonnaorganisatsioonid Pariisist 25. november 2015 www.kliimamuutused.ee

Lugupeetud Riigikogu liikmed, minister ja teised maailmapäästjad!

Maailm vajab päästmist.

Maailm vajab päästmist, aga see ei ole töö ühele supermanile, vaid tervele planeeditäiele.
Kliima muutumine on niivõrd lai ja kõikehõlmav, et see mõjutab kõiki. Ja selle ärahoidmiseks peavad panustama kõik.

Pole oluline, kas Pariisis kokkulepitav on juriidiliselt leping või protokoll.  

Oluline on see, et Pariisist tuleb sõnum: me kõik oleme ühes paadis ja tegelikult ka tegutseme koos ohtlike kliimamuutuste ärahoidmiseks.

Seepärast ei kogune Pariisis ainult poliitikud ja ametnikud. Pariisi sõidab lisaks kohale tuhandeid inimesi igast maailma otsast. Selleks, et nõuda riikide vahelist ambitsioonikat lepet.
Aga ka selleks, et näidata, et see ei ole ainult poliitikute teha - kliima tegevustesse panustab ka kodanikuühiskond ja erasektor.

Kliimakonverentsi aega ei plaani aktivistid kasutada selleks, et "kasutult" ukse taga seista ja skandeerida: "Leppige kokku!". Konverentdiga paralleelselt korraldatakse sadu praktilisi seminare ja töötubasid, sõlmitakse uusi partnerlusi, mille eesmärk on jagada häid näiteid kliimamuutuse vastasest tegevusest. Alates sellest, kuidas ehitada Kiribati saare elanikele ujuvaid saari kuni selleni, kuidas üles ehitada energiaühistuid, panna efektiivsemalt toimima maailma suurlinnad ja taasmetsastada rikud alasid.

Kuid loomulikult on kodanikuaktivistidel - keskkonnakaitsjatel, ohustatud kogukondade gruppidel, ajakirjanikel ja teistel - ka ootused sellele, mida riigid Pariisis kokku lepivad.
Seetõttu stardib ka Eestist 3.detsembril väike aktivistidest kliimabuss,mille eesmärk on jagada meie naabermaade kogemusi energeetika üleminekust ja sellest, mis toimub Pariisis. Kutsun teid üles otsima Hooandjaskeskkonnaühenduste delegatsiooni kliimabussi projekt ja annetama selle kodanikuaktsiooni heaks.

Kodanikuaktivistid ootavad seda, et riigid vaataksid kriitiliselt üle oma energiasektori regulatsioonid nii, et kaotataks kõik otsesed ja varjatudsubsiidiumid fossiilkütustele. Ootame, et süsinikureostus oleks liiga kallis, et keegi sellesse suunaks tulevikuinvesteeringuid.

Eestilt ootame seda, et meil oleks selge ja eesmärgistatud põlevkivisektori väljumisstrateegia.

Tänase päeva hea uudis - Imatra Elekter tõi Eestis esimesena turule EKOenergia ökomärgisega 100% taastuvenergia paketi!

Ökoinnovatsioon on kindlasti võimalus, selle võimaluse enda kasuks pööramine on väljakutse. Kes kiiremini oma majanduse süsinikuheitest lahti seob, sellel on tulevikumaailmas eelis. Seepärast tulevad nii kogu maailma pealinnades kui ka Tallinnas 29.novembril tänavatele inimesed, et riigipeadele meelde tuletada, et me oleme selleks väljakutseks valmis. Paneme oma riigi ühise 100% taastuvenergia eesmärgi Eestis paika!

Sündis lootus, kuid mis edasi? 18.detember 2015 Maaleht

196 riigi läbirääkijad panid Pariisis lõpuks punkti ajaloolisele kliimamuutuste vastasele leppele, nüüd on aeg kiiresti tegutseda.

Pariisi kliimakonverentsi lõppedes tuli kliimauudiseid ka mujalt. Indias hukkus sadu inimesi üleujutuses ja viis miljonit inimest jäid lõksu linna, mille üleujutus muutis saareks. Inglismaal muutis vihmasadu ajaloolised maastikud järveks. Rekordilised üleujutused haarasid ka Maldiivide saarestiku India ookeanis.

On detsember, kuid eestimaalased ootavad endiselt lund, aga sügistormid ei taha lõppeda.

Pisut hilinenud

Sellises tormilises kliimas, milleni maailm 2015. aastal jõudnud on, paistab Pariisi kokkulepe hea, aga oleks pidanud sündima juba 1995. aastal, kui maailma riigid esimest korda ÜRO kliimakonventsiooni raames läbirääkimiste laua taha istusid.

Riigid on seadnud endale vabatahtlikke eesmärke kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks. Need eesmärgid on tagasihoidlikud. Näiteks USA plaanib vähendada süsinikdioksiidi heidet 2025. aastaks 19% võrreldes aastaga 1990. Euroopa Liidu võetud kohustused on jäetud sellistesse raamidesse, et hetkel ei sunni need ka Eestit vähendama investeeringuid põlevkivitööstusse.

Pariisi läbirääkijad on teinud väga täpset ja tasakaalukat tööd: kokku on lepitud täpselt nii, et ei keskkonnakaitsjad ega fossiilkütuste tootjad ei kaebleks liiga palju. Vaestele riikidele on lubatud kompensatsioone, et neid hoida läbirääkimiste laua taga. Kuid ilmselt pole pakkumised olnud piisavad, et taastuvenergeetika saaks teha tõsise arenguhüppe.

Kuid kui kõik jääb seni antud lubaduste juurde, siis ei pääse me kliima soojenemisest 3,5 kraadi võrra tööstusrevolutsiooni eelsest ajast. Ja seda on liiga palju. Sel aastal sai täis üks kraad soojenemist ja me juba näeme liustike sulamist ja maailmamere taseme tõusu.

Kui selline lepe, mis nüüd Pariisis sündis, oleks sõlmitud 1995. aastal, siis oleks nende lubadustega tõesti olnud võimalik jääda 1,5 kraadi piirini, mida riigid lepingu tekstis eesmärgiks seavad. Pariisi kliimakonverents andis ka kiiremale tegutsemisele panustajatele lootust juurde.

Lootust siiski on

Kliimamuutuste vastane liikumine on kasvanud väga võimsaks vahendiks, millega mitte valitsused, vaid kodanikud ise suudavad maailma muuta: üliõpilased nõuavad ülikoolide lahti sidumist fossiilkütustest, linnakodanikud üle maailma pöörduvad oma linnajuhtide poole, et muudetaks energialeppeid, tulevikku vaatavad investorid viivad oma raha fossiilkütuste ärist puhta energia ettevõtetesse. Seega, lootust on.