Seltsing arendab Urvaste vallas rohemõtlemist. Roheline Värav 12.05.2005

Võrumaal Urvaste vallas, mille on kuulsaks laulnud luule- ja laulumees Contra, tegutseb seltsing Roheline Urvaste, mille eesmärk on hoida ümbritsevat loodust.

Seltsingu üks juhte, bioloog Helina Kärgenberg meenutas seltsingu tegevuse alguslugu järgmiselt: «Juba suvel (2004 – toim.) oli nii, et kui teatud inimesed kokku said, rääkisime omavahel vaid Ess-soost ja sellest, mida saaksime selle kaitseks ette võtta.»

Ess-soo on nimelt valla ainuke soo, mida turbafirma tahab kaevandama hakata. Seltsing on Ess-soo kaitseks kogunud kohalike inimeste allkirju ja alustanud vaevalist kohtuteed, milleks on küsitud abi ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) juristilt.
Ess-soo teemal arutledes jõuti eelmise aasta septembris arusaamisele, et tuleb oma tegevus kuidagi vormistada.

Seltsingu Roheline Urvaste asutajaliikmed olid Airi Hallik-Konnula ja Helina Kärgenberg ning praeguseks kuulub seltsingusse juba 17 liiget, kelle seas ka loo alguses mainitud külalaulik. Kõik Rohelise Urvaste liikmed on küll Urvaste vallaga seotud, kuid mõned siiski püsielupaigaga Tallinas või Tartus.

Seltsing kui seltskond

Seltsingud ei ole juriidilised isikud. Tegelikult on seltsingute tegevuse reguleerimises veel palju ära teha ja selles osas on oodata abi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni tegevuskavalt. Seni on Eesti õiguskeskus teinud seltsingute kohta raporti, mis on ainuke põhjalikum selleteemaline analüüs. Raporti järgi võib seltsingut luua ka suusõnaliselt, Roheline Urvaste on siiski läinud konkreetsemat teed ja pannud oma seltsingulepingusse kirja põhilised punktid: eesmärgid, juhid, kuidas toimub liikmeks astumine jne. Iga seltsinguga liituja on liitunud ka seltsingulepinguga ja temale kehtivad lepingus ettenähtud õigused ja kohustused.

Põhimõtteliselt ongi seltsing lihtsalt üks seltskond, kes on kokku leppinud konkreetsed eesmärgid ja tegevussuunad.
Kuigi Rohelise Urvaste loomine sai alguse Ess-soo eest võitlemisest, on nüüdseks seltsinglased leidnud, et koduvallas annab muudki looduse ja elukeskkonna kaitseks ära teha. Asjale laiapõhjalisema kõlapinna andmiseks on Rohelise Urvaste tegelased käinud välja mõtte muuta Urvaste vald ökovallaks.

Nii juhtuski, et aprilli alguses kutsus Roheline Urvaste ühe laua taha oma liikmed, vallavanema, valla maakorraldaja, kohaliku turismiettevõtja ning ELF-i inimesed, et arutada ökovalla plaane. Kokkusaamine sai teoks Nõiariigi nimelises turismitalus, mille noor peremees innustus ökovalla mõttest pärast Toomas Trapido Äripäevas ilmunud selleteemalise artikli lugemist.
Helina Kärgenbergi arvates kandis koosolek vilja: «Kuulsime ELF-i inimestelt Rootsis toimuvast ökovaldade seminarist, millest plaanime nüüd osa võtta. Liikuma hakkavad asjad siis, kui on keegi, kes neid liigutab. Muidugi tuleb seltsingul hoolega tööd teha, kuid väga tähtis on ka see, et vallapoolne huvi on olemas.»

Ökovald paneb kogukonna koostööle

Ökovald tähendab seda, et inimestel peab endal olema huvi ja tahtmine keskkonda säästa. Seda ei saa kõrgemalt poolt peale suruda. Koosolekul arutati, et vallas võiks olla täpselt teada, kelle käest mis tooteid saaks ja kes milliseid töid teha oskab. Siis saaks Poola õunte asemel tarbida oma koduvalla omi ning moodsa katusematerjali asemel ehitada traditsiooniline laastukatus. Samuti räägiti säästvast energeetikast ja materjalikasutusest vallahoonetel.

Seltsingu rolli näevad liikmed eelkõige teavitajana. «Otsime infot ja jagame seda vallalehe kaudu, mis jõuab iga vallaelanikuni paremini kui suured päevalehed,» rääkis Kärgenberg. «On ju asju, mida iga inimene saab oma majapidamises ära teha, kasvõi näiteks prügi sorteerida.»

Vallaelanike suhtumine looduse- ja keskkonnakaitse teemadesse on Urvastes üldiselt hea. Ess-soo kaitseks olid inimesed nõus lahkesti allkirju andma ja ka nüüd elatakse kohtuloole kaasa. Samuti on kohalikud koolid aktiivsed matkade ja koristustalgute korraldajad. Maist hakkab kehtima uus pakendiseadus ning Roheline Urvaste tegeleb ka inimeste prügimajandusealase harimistööga.

«Ma usun, et inimesed teeksid paljusid asju, kui neil oleks rohkem tingimusi. Lähim koht minu kodule, kuhu saan vanapaberit viia, on Võrus. Kuna Võrru satun harvem kui Tallinnasse, siis viimegi oma vanapaberi päälinna, mis on tegelikult absurdne!» jutustas Kärgenberg. «Igas vallas võiks olla poe juures vanapaberi kogumise konteiner, siis oleks kindlasti vanapaberi kogumine palju efektiivsem.»

Helina Kärgenbergi sõnul on Ess-soo kohtuasi andnud palju kogemusi – nii negatiivseid kui positiivseid. Ta usub, et Roheline Urvaste oleks tekkinud ka ilma praeguseks ringkonnakohtuni jõudnud vaidluseta, kuid kohtuasi andis paraja lükke ühise rinde moodustamiseks.

Mis on väikese soo väärtus? Roheline Värav 14.10.2004

Võrumaal Urvaste vallas asub Esssoo. Soo on rikas marjamaa, samuti on seal aastakümneid pesitsenud sookured. Soo ühes servas on vana ammendamata turbamaardla, mis on seal olnud juba paarkümmend aastat. Inimestel on aga erinevad arusaamad sellest, mida ühe väikese rabaga peale peaks hakkama.

Ettevõtja

Võrumaal leidub oma kohalik ettevõtlik firma nimega OÜ Ketal Võru. Firma jaoks on väikesel sool väärtus olemas: sinna saab rajada 115 ha suuruse uue turbamaardla, kust saaks kaevandada vähelagunenud turvast ja müüa seda aiandusest huvitatud eurooplastele. Vana kaevandust pole mõtet edasi kaevandada, sest kütteturvas pole tänapäeval eriti minev kaup.

Loodusemees

Ess-sood pole eriti palju uuritud. 1997. aastal andis professor Jaanus Paal soole mitte väga hea hinnangu, põhjuseks seal asuv juba avatud turbamaardla. Nii Jaanus Paali kui keskkonnaekspert Eerik Leibaku sõnul on soos siiski alles jäänud hinnalised siirdesoo ja madalsoo alad, mida tuleks kindlasti säilitada. Uue turbamaardla avamine muudab tõenäoliselt soo veerežiimi niivõrd, et kaitset vajavad kooslused kaovad.

Kohalikud inimesed

Kohalike jaoks on Ess-soo hindamatu, nemad käivad seal jalutamas, korjavad seeni ja marju. Teist sellist kohta vallas pole. Kui kohalikud kuulsid, et nende endine vallavanem on juba mitu aastat tagasi andnud firmale loa soo üles kaevata, selgus, et sitke rahvas on võimeline ühisrinnet moodustama. Linnast maale tagasi tulnud noored organiseerisid kohe allkirjade kogumise, mõne kuuga moodustati seltsing Roheline Urvaste, mille eesmärgiks on säilitada neile kallis looduspaik.

Kes on süüdi ja kes keda kaitseb?

OÜ Ketal Võru süüdistab kohalikke elanikke konkurentide heaks tegutsemises ning väidab, et kohalikke kasutatakse ära. Urvaste noored pole väitega nõus, nad kirjutavad: «Seltsingu eesmärk ei ole näidata OÜ Ketal Võru halvas valguses, pigem näeme pealiskaudsust nii vallavalitsuse, loodusuurijate kui ka Võrumaa keskkonnateenistuse töös.»

Palli ühest väravast teise viskamiseks on nüüd juba hilja, süüdlase väljaselgitamine ei aita probleemi lahendada. Nüüd ja praegu on tähtis see, mis soost edasi saab. Kui rabast vähelagunenud turvas ära kooritakse, jääb alles tühermaa, millel puudub nii looduskaitseline kui rekreatiivne väärtus, kuigi pärast kaevamise lõpetamist on rabasid võimalik ka mingil määral taastada. Rabade taastamisega kokku puutunud ornitoloog Mati Kose hinnangul maksab ühe hektari raba taastamine koos istikute, tööjõu ja veerežiimi taastamisega umbes 50 000-100 000 krooni. Kui see ongi raba hind rahas, siis kes selle kinni maksab?

Seltsingul Roheline Urvaste on käsil kaevandusloa vaidlustamine. Samal ajal nõustub OÜ Ketal Võru esindaja Olvar Pedosaar sellega, et kohalikel on õigus oma marjamaad säilitada. Kas üks Eesti ettevõtja on ka nõus loodusele tekitatud kahju taastamisega korvama? See vastus jäi mul firmajuhilt saamata.