23. septembri hommikul algas sügis ja sel puhul võtsime sügise vastu Lihulas, sookurgede seltsis. 23. septembril kell 14 toimus Matsalu loodusfilmide festivalil Rukkiräägu taskuhäälingu avalik salvestus. Veljo Runnel ja Silvia Lotman arutasid, kas ja kuidas on võimalik loodusfilmidest teadmisi ammutada. Silvia Lotman soovitab ühtlasi Jupiterist vaadata filmi „Laanetaguse suvi“.
https://podcast.ee/rukkiraak/silvia-lotman-on-puudus-voimalusest-spontaanselt-looduses-olla/
Kas arutu taastamine või jääajajärgsete looduskoosluste hoidmine?
Loodust ega loodushoidu ei saa vastandada majandusele või inimesele, rõhutab Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige.
Viimastel nädalatel on meedias näha Eesti Erametsaliidu üleskutseid meeleavaldusele, kus nõutakse maaomanikele looduskaitseliste piirangute eest suuremaid kompensatsioone. Ametlikus retoorikas püüab erametsaliit küll öelda, et tegu ei ole looduskaitsevastase kampaaniaga, kuid viimasel nädalal kõigis meediakanalites ilmunud artiklid panevad kulme kergitama.
Postimehes kirjutati, et looduskaitse on ülepaisutatud ja kahjustab metsi, Eesti Ekspressis räägiti looduskaitse hirmus metsade maha võtmisest ja Õhtulehes hurjutati rangete looduskaitseliste maade aina kiirema laienemisega. Tahes-tahtmata kangastub seda artiklite laviini lugedes hiljuti Levilas ilmunud sarja “Vara küps” meedia ja kommunikatsiooni osa, mis uuris, kuidas ja kelle huvides sünnib avalik arvamus metsast.
Loe edasi ajalehest Postimees
25. septembril algab Lihulas kuni 6. oktoobrini kestev Matsalu loodusfilmide festival (MAFF), kus näeb laia valikut eri maailma nurkades tehtud uutest loodusfilmidest. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman sõnas "Terevisioonis", et kliimamuutuste teemast ei pääse tänasel päeval enam ühegi loodusfilmi puhul.
Festivali kavast leiab üle 50 loodusfilmi. "Sellist filmi, kus ei räägita kliimamuutustest, on väga raske leida. Juba paar aastat on nii, et ükskõik millest sa teed, võtad kasvõi jõeäärest ühe tarna ja hakkad seda uurima, siis lõpuks ikka leiad, et kliima on muutunud, selle tarna elupaik on muutunud. Iga film seda nurkapidi puudutab," rääkis Lotman.
"Võib-olla see laine on üle läinud, et mõni aasta tagasi oli palju selliseid filme, mis rääkisid kliimamuutuste teemalistest protestidest. See teema võib-olla nii väga enam ei eruta, aga just see, et mis päriselt toimub kliimaga, seda iga film natuke puudutab," lisas ta.
"Terevisioonis" tõi Lotman välja kolm eriilmelist MAFF-il linastuvat filmi, mis tänavust festivalikava iseloomustavad.
"Meie metsad" Jan Haft (Saksamaa)
"Täna on meil Eestis metsad ju väga kuum teema ja Jan Haft on teinud lausa kolm filmi metsa teemal. Sel aastal on meil festivalil kaks ja järgmine aasta saab loodetavasti ka kolmandat osa näha," sõnas Lotman.
"See räägib sellest, mis metsas päriselt toimub, mis juhtub, kui seda majandatakse, mis juhtub, kui ürask sisse tuleb. Ma arvan, et see on Eesti jaoks väga huvitav olukorrakirjeldus, Saksamaal Bavarias (Baieris - toim) on väga sarnased liigid. Peaaegu kõiki, keda me seal näeme, võime ka Eestis näha."
"Jan Haft on selline filmitegija, kellele meeldib väga lähedale minna, väga aeglaselt näidata mingit asja, mis toimub väga kiiresti, mis on võib-olla nähtamatu, ta suudab selle nähtavaks tuua. Ma väga soovitan tema filme vaatama tulla," kinnitas Lotman.
"Euroopa metsik sadam – loodus äärmuses" Willem Berents (Holland)
Hollandi režissööri film räägib inimese ja looma suhtest linnalooduses. "Võib-olla, kui eestlasele öelda, kus on kõige rohkem muudetud loodust Euroopas, siis tõenäoliselt öeldakse Holland. Eks neil on kõige rohkem kogemust sellega, kuidas loodus inimese muudetud maailmaga hakkama saab. Linnaloodus on meil ka Eestis väga aktuaalne nii Tartus kui Tallinnas. Selline õpetlik film," tutvustas Lotman.
"See, mida inimene linnas teeb, mõjutab seda, kui paljud saavad kohaneda ja see kohanemine on selline, mis toimub inimesega koos või on pidev konflikt. Ka linnalooduses on nii, et mida rohkem erinevaid liike linnas on, seda mugavam on ka inimesel nendega koos elada. Kui meil on üht liiki kajakad suure kolooniana, siis paratamatult see konflikt inimesega läheb suuremaks."
"Õunasiidriäädikas" Sofie Benoot (Belgia)
Belgia režissööri filmi tõi Lotman välja, näitlikustamaks, et Matsalu loodusfilmide festivalil pole ainult klassikalised loodusfilmid, vaid on ka "inimene ja loodus" kategooria, kus näeb erinevaid keskkonnaga seotud filme.
"See film on väga huvitav kunstiliselt. Filmi autor on kunagine loodusfilmide pealelugeja. Nüüd ta teeb väga isikliku loo. See lugu algab sellest, et tal on neerukivi ja ta hakkab uurima, mis need kivid on. Väga huvitavalt ja isiklikult käib inimestega rääkimas."
Matsalu loodusfilmide festival kestab Lihulas ja üle Eesti 6. oktoobrini.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon," intervjueeris Katrin Viirpalu
https://kultuur.err.ee/1609470388/silvia-lotman-filmi-kus-ei-raagita-kliimamuutustest-on-tana-raske-leida
Kuidas majandada metsa nii, et see ka loodusele kasulik on? Millal istutada puid ja kas puude istutamine hoogtöö korras on meie loodusele ka hea. Nendele küsimustele saamegi selles episoodis vastused. Külas on Eestimaa Looduse Fondi metsandusi töögrupi juht Silvia Lotman ja Tartu Ülikooli teadlane Aveliina Helm. Saatejuht on Mart Valner.
https://kuku.pleier.ee/podcast/green-deal/157811
Eestimaa Looduse Fond korraldab 1.-2. veebruaril looduskaitsele ja märgaladele pühendatud konverentsi. Konverentsi esimene päev on pühendatud looduskaitse laiematele ühiskondlikele küsimustele: miks ja kuidas loodust kaitsta, kas seda on võimalik teha kaasavamalt kui tänaseni Eestis tehtud ja mida teha, kui konfliktid eraomandi ja avalike huvide vahel on juba viinud kohtusaali. Konverentsi teine päev on pühendatud rahvusvahelisele märgalade päevale, räägitakse märgalade väärtustest, hoidmisest, taastamisest ja armastamisest.
Konverentsi avab kirjanik ja ELFi nõukogu liige Jan Kaus. ELFi sünnipäeva puhul kuulutatakse konverentsi alguses välja ka lõppenud aasta noore looduskaitsja auhinna laureaat.
Konverentsi alguses vaatame sisse sellesse, mida tähendab inimeste kaasamine looduskaitsesse. Kuidas leida võimestavaid lahendusi kohalike inimeste unistuste ja loodusteaduslike teadmiste vahel nii, et kaitsealadest ei kujuneks suurte vastandumiste, vaid hoopis sünergia leidmise kohad?
Konverentsi esimeseks ettekandeks saavad sõna Tartu ülikooli analüütik Maie Kiisel ja ELFi looduskaitse ekspert Silvia Lotman. Ettekanne “Kuulamise rollist looduskaitses” viib meid viimase nelja aasta jooksul projekti “Natura 2000 kommunikatsioon Eestis - NaturallyEst LIFE” raames analüüsitud looduskaitse konfliktide radadele ja märkamistele, kuidas tänane reeglite ja seaduste keskne looduskaitse korraldus saaks liikuda suurema kaasamise suunas.
Konverentsi esimene välisesineja Ignace Schops on tuntud Belgia keskkonnakaitsja, endine Euroopa kaitsealade liidu EUROPARC president, tänane Kempeni ja Maaslandi maastikukaitseala direktor. Ignace on hariduselt arvutiteadlane, kuid juba oma karjääri alguses asus tegutsema keskkonnakaitse vallas ning algatas Hoge Kempeni rahvuspargi asutamise. Temast sai innovaator, kelle eesmärgiks on taasühendada inimesed ja loodus neljal tasandil: loodusalad loodusaladega, inimesed loodusega, majandus loodusega ja poliitika praktikaga. Tema mõttemudelit on kasutatud üle maailma inimeste ja looduskaitse (uuesti)ühendamiseks, kaitsealade asutamiseks ja loodusega kooskõlas olevate majandusmudelite käima tõmbamiseks. 2008. aastal sai Schops Goldmani keskkonna auhinna ning ta valiti maailma juhtivate sotsiaalsete ettevõtjate Ashoka võrgustikku. 2011 aastal valiti ta elurikkuse ja sotsiaalse ettevõtluse audirektoriks Hasselti ülikoolis. 2013 aastal sai temast Al Gore kliimaliidrite nõukogu liige ja samal aastal annetas Belgia kuningas Filip talle krooni ordu liikme tiitli. 2021 aastal sai ta oma tegevuse eest Etioni auhinna. Ettekanne toimub veebi teel ja on inglise keeles, pärast ettekannet on võimalik esinejale esitada küsimusi.
Teine konverentsi välisesineja on Hollandi vabaühenduse Commonland maastikuarhitekt Bas van Dijk. Bas esitleb Commonlandi maastike taastamise mudelit, millel on neli sammast: maastikud peavad olema inimestele inspireerivad, pakkuma inimestele erialast ja vaba aja tegevust, võimaldama looduse hüvesid nagu viljakad mullad, puhas vesi, elurikkus ja süsiniku sidumine ning võimaldama püsivat rahalist sissetulekut. Bas usub, et kõigi tänaste globaalsete väljakutsete - põuad, üleujutused, kliimamuutus, vaesus, epideemiad ja põgenikevood - vastuseks on degradeerunud maastike taastamine. Terved maastikud on vastus, kuid inimkond on neid väga suure kiirusega hoopis edasi hävitamas. Bas on spetsialiseerunud maastike disainile läbi kogukondade kaasamise, sest tema töökogemus näitab, et ainult võimalikult laiapõhjaline sisuline kaasamine viib ühiselt jagatud väärtuste ja püsivate tulemusteni. Ettekanne toimub veebi teel ja on inglise keeles, pärast ettekannet on võimalik esinejale esitada küsimusi.
Kaasava looduskaitse visiooni juurest liigume vaatama, mida inimesed juba täna looduses ise teevad ning kas ja kuidas on võimalik loodusteadlastel kaasata eriala väliseid inimesi loodusandmete kogumisse ja teadustöösse laiemalt.
Järgmisena vaatame Eesti maaülikooli ja Tallinna ülikooli teadlaste abiga, mida teevad Eesti inimesed looduses. Marika Kose, Tarmo Pilvingu, Kadri Eriti ja Reeda Tuula-Fjodorovi töörühm on läbi viinud suuremahulise uuringu, milliseid hobisid ja spordialasid eestimaalased looduses harrastavad, kuidas need alad loodusesse ära mahuvad ja mida harrastajad ise looduse hoidmiseks ette võtavad. Ettekande “Looduses liikumise sada võimalust: mida teevad Eesti inimesed looduses?” esitab Kadri Erit.
ELF koostöös Tartu ülikooli samblike uurijatega viis läinud aastal läbi harrastusteaduse algatuse “Tähelepanu! Valmis olla! Samblikud!” Algatuse raames saatsid huvilised teadlastele veebilehe samblikud.ee kaudu pilte Eesti metsasamblikest, kokku tehti 1191 vaatlust ning teadlastel õnnestus piltidelt tuvastada 91 samblikuliiki. Kas harrastajate ja huviliste kaasamine loodusteaduse tegemisse tasub end ära? Sellele küsimusele püüavad vastust leida algatuse läbiviijad Piret Lõhmus, Polina Degtjarenko ja Silvia Lotman. Vestluse järel esinevad Tartu Tähtvere tantsukooli õpilased samblikualgatusest inspireeritud tantsuga “Samblike süles”.
Kolm aastat tagasi toimus ELFi ja Tartu ülikooli koostöös esimest korda harrastusteaduse algatus “Eesti otsib nurmenukke”, mis kasvas järgnevatel aastatel kiiresti rahvusvaheliseks ning nii läinud kui tuleval kevadel toimub korraga kõigis Euroopa riikides. Milleks aga harrastajate abil kogutud andmeid vaja on, ja kuidas sellest sünnib teadus, mille abil saab teha ka looduskaitselisi otsuseid, arutlevad algatuse läbiviijad Iris Reinula, Marianne Kaldra ja Kertu Hool. Vestluse järel näeb animatsiooni sellest, kuidas tehakse taimeteadust.
Pärast lõunat algavas konverentsi osas vastame juristide abiga küsimusele, kelle oma on loodus. Enne ettekandeid tutvustab Keskkonnaõiguse keskuse jurist Kaarel Relve värskelt kokku pandud ülevaate raamatut “Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses”, mida on konverentsi järel võimalik tellida.
Ettekandega esineb riigikohtu nõunik Pihel Kuusk, kes läbi kohtupraktika lahkab teemat “Natura alad ja omandiõigus”. Natura 2000 alad on Euroopa Liidu direktiivide abil kaitse all olevad alad, samas on ju kõigil maaüksustel omanikud, kelle eraomandi õigusi kaitsevad samuti seadused. Kuidas selles dilemmas leida lahendusi?
Üks Eesti keskkonnaõiguse valdkonna juhtivaid advokaate Martin Triipan räägib ootustest sellele, kuidas peaks eraomanike plaane hindama looduskaitse seisukohast, eelkõige mõju osas Natura 2000 alade loodusväärtustele. Täna on nn Natura hindamine Eestis osa keskkonnamõju hindamise protsessist, kuid see pole igal pool Euroopas nii. Kas seda süsteemi peaks tegema paindlikumaks ja kuidas?
Keskkonnaõiguse keskuse jurist Kaarel Relve lahkab oma ettekandes ülekaalukat avalikku huvi ja seda, mis eesmärgid on Natura 2000 aladel. Kas täna on Eestis loodusväärtused Natura alade abil piisavalt kaitstud? Kas kaitse peaks olema paindlikum või jäigem?
Ettekannete järel on võimalik nii kohapeal kui veebi teel esitada juristidele küsimusi.
Konverentsi teine päev
Konverentsi teine päev on pühendatud märgaladele, milleks on sood, rannikud, jõed järved ja nende kaldad. Märgaladele on 2. veebruaril tavapärasest enam mõeldud juba 1971. aastast, mil Ramsaris, Iraani linnas, allkirjastati märgalade kaitset rõhutav rahvusvaheline kokkulepe - Ramsari konventsioon. Aastaks 2022 on märgalad oma tähtsuse meile selgeks teinud viisil, kus konventsiooni juhtlauset võib tõlkida kui soovi, igatsust aga ka nõuet: “Vajame toimivaid märgalasid!”
Kui me ei väärtusta ega hoia märgalasid, siis nad ei saa pakkuda meile kaitset üleujutuste eest, jagada puhast ning magedat vett, hoida süsinikku seotuna, pakkuda erilisi elamusi ega jätta põnevaid jälgi kultuurilukku. Märgalade hoidmiseks on vaja nende kasutamist targalt suunata. Kuna aga suurem osa märgaladest maailmas ja Eestis on kahjustatud või hävitatud, siis on kriitilise tähtsusega nende võimalikult kiire ja terviklik taastamine. Alates 18. sajandist on maailm kaotanud 85% looduslikest märgaladest ja nad on endiselt kadumas kiiremini kui metsad. ÜRO on käimasoleva kümnendi nimetanud ökoloogilise taastamise kümnendiks - 2030. aastaks peame suutma märgalade hävimise tempo ümber pöörata taastumiseks. Selle kõige juures saab soovida ja loota, et märgalade heaks tehtav ei ole kantud mitte armust, vaid armastusest.
Märgalade päeva konverentsi esimeses osas kuulame, mis väärtus on märgaladel. Seda teemat aitab meil esmalt avada maastikuökoloog Ülo Mander. Kui me täna globaalselt räägime, et käes on kaks kriisi korraga: kliimakriis ja elurikkuse kriis, siis märgalad võivad aidata lahendada neid mõlemaid, kuid kindlasti leevendada. Kui palju süsinikku saab siduda või lendub kui märjad metsad on kuivendatud või kui rabasse on tõmmatud kraavid? Kas või kuidas on võimalik seda teaduslikult hinnata?
Mis elukad on märjad metsad - kas metsad või märgalad? Bioloog ja looduskaitsja Rein Kuresoo vaatab tagasi Eesti looduse bioloogilissse kujunemislukku ja aitab aru saada metsast kui märgalast.
Tugevama inimese jalajäljega ettekanne jõuab huvilisteni Pärnu ja Viljandi maakondade piirile jääva Soomaa rahvuspargist, mille sümboliks on ühepuulootsik haabjas. Lõppenud aastal kanti haabjad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Miks sellesse nimekirja kandmine on oluline nii haabjale, soole kui loodusturismi ettevõtjatele ning mitmetele teistele toimekatele inimestele, räägib Aivar Ruukel.
Jätkates aga soode majandamise teemal, siis millised kolme näite varal saame heita pilgu vähemalt mõnele tulipunktile. Nii jagavad oma mõtteid kolm järgmist ettekandjat:
Tartu ülikooli taastamisökoloogia teadur Triin Reitalu aitab lahti harutada olukorda märgade rohumaadega: millised on muutused soostunud ja sooniitude levikus Eestis viimasel sajandil?
Looduslikud märgalad seovad süsinikku, kuidas aga seda süsinikku arvestada kliimamuutuste pidurdamiseks suunatud poliitikate raames ja kas taastatud sood saavad meile tulevikus kuidagi ka rahalist kasu sisse tuua? Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas räägib vabatahtliku süsinikuturu võimalustest ja väljakutsetest märgalade taastamise näitel.
Suured küsimused on ees turbatööstusel - kuidas see tööstusharu saada kliimaneutraalseks? Eesti turbaliidu juht Erki Niitlaan esitleb oma nägemust kliimaneutraalsest turbast - 1. etapp on alade korrastamine.
Kuna suurem osa märgalasid on tänaseks inimkonna poolt kahjustatud või lausa hävitatud, siis on täna eriti oluline õppida ja püüda leida lahendusi, kuidas saaks märgalasid taastada. Sel teemal jagavad kolm ettekandjat oma kogemusi ja tulevikuvaateid.
Tartu ülikooli säästva metsanduse teadur Raul Rosenvald avab märgade metsade kaitse tegevuskava koostamise tausta - milleks selline kava ja mis seal kirjas saab olema?
Viimase kuueaasta jooksul on ELFi eestvõttel taastatud üle 7000 hektari soid teguloo “Soode kaitse ja taastamine - LIFE Mires Estonia” raames. Mis siis täpsemalt tehtud sai ja mida tuli õppetükkide või meelespeana käsiraamatusse kirja panna tutvustab ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm.
Märgalade taastamisega on kavas jätkata nii Tartu ülikoolil, ELFil, RMKl ja paljudel teistel asutustel, kampa on löönud ka turbakaevandaja Tootsi Turvas. Stardipakul on uus 32 partneriga märgalade taastamise projekt WaterLands, mis otsib vastust küsimusele, kuidas märgalasid üle-euroopaliselt taastada ja kuidas kaasata sellesse suurde tegulukku kohalikke kogukondi. Ülevaate plaanidest annab märgalade ekspert Marko Kohv.
Tänapäeval räägime märgaladest üldjuhul läbi armastuse, mis võib avalduda õige mitmel moel. Järgnevad ettekandjad toovad kuulajate ja vaatajateni oma nägemuse.
Bioloog Veljo Runnelil on eriline viis oma armastust looduse vastu failidesse püüda - ta nimelt salvestab loodushelisid. Loodusheli.ee lehe autor küsib, kuidas kõneleb vesi ja teeb märgalade elurikkuse meile kuuldavaks.
Keskkonnaaktivistid Sandra Urvak ja Farištamo Eller on oma armastust märgalade vastu lasknud kuuldavale Rabaraadio kaudu, nad on mõlemad seotud ka Niilusoo kaitsmisega kaevandamise eest. Kuidas aktivistid jõudsid tunnetest teadmisteni?
Ahto Neidek, kes elab Ohepalu soo servas ja tegeleb seal loodusturismiga, räägib, miks ta ise ikka ja jälle sinna Ohepalu sohu satub, mis teda siis sinna tõmbab?
ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv tutvustab muinasjuturaamatut “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” ning jutu lõpus on oodata ka üllatust!
Kaks konverentsipäeva võtab kokku kirjanik Jan Kaus.
