Pärandkooslused. 31. jaanuar 2024. Keskkonnaraadio

 Kas arutu taastamine või jääajajärgsete looduskoosluste hoidmine?

Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist selgitab puisniitude ajalugu ja praegust olukorda Eestis. Keskkonnaraadio saates rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja looduskaitse ekspert Silvia Lotman pärandniitudest. Aasta 2023 on puisniidu aasta ja. 2. juulil tähistati pärandniitude päeva. Silvia räägib sellest, kuidas Eesti aladel pärast mandrijää taganemist puisniidud tekkisid veel palju varem kui inimene siin aladel kariloomi üldse pidama hakkas. Puisniidu nimetus / mõiste on väga uus, aga metsas heina tegemist teab vanaema ilmselt ikka.. Looduskaitse suur probleem on see, et inimene jätab loodusele liiga vähe ruumi alles! 40-50% peaks olema maastikust selline, kus metsikud liigid saavad elada ja vabalt liikuda. Inimeste trasporditaristu on liiga suur ja metsloomadele ohtlik. Niisamuti nagu tahab inimene liikuda, tahab ka kõik muu elu võimalust vabalt liikuda ja olla omavahel seotud. Vahvat vikatiga niitmist!

• Kaia Konsapi ja Liina Steinbergi fotod on tehtud saateski mainimist leidnud Laelatu puisniidul.

** Saates mainitud lingid võib leida selle postituse kommentaariumist: https://fb.watch/pW2qbmMwDC/

https://www.youtube.com/watch?v=sA3vk5T8t6g

savetheforest

Silvia Lotman: Toetada võiks maaomanikke, kes hoiavad loodust. 28. mai 2024. Postimees

 Loodust ega loodushoidu ei saa vastandada majandusele või inimesele, rõhutab Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige.

Viimastel nädalatel on meedias näha Eesti Erametsaliidu üleskutseid meeleavaldusele, kus nõutakse maaomanikele looduskaitseliste piirangute eest suuremaid kompensatsioone. Ametlikus retoorikas püüab erametsaliit küll öelda, et tegu ei ole looduskaitsevastase kampaaniaga, kuid viimasel nädalal kõigis meediakanalites ilmunud artiklid panevad kulme kergitama.

Postimehes kirjutati, et looduskaitse on ülepaisutatud ja kahjustab metsi, Eesti Ekspressis räägiti looduskaitse hirmus metsade maha võtmisest ja Õhtulehes hurjutati rangete looduskaitseliste maade aina kiirema laienemisega. Tahes-tahtmata kangastub seda artiklite laviini lugedes hiljuti Levilas ilmunud sarja “Vara küps” meedia ja kommunikatsiooni osa, mis uuris, kuidas ja kelle huvides sünnib avalik arvamus metsast.

Loe edasi ajalehest Postimees

Silvia Lotman: filmi, kus ei räägita kliimamuutustest, on täna raske leida. 25. september 2024. Terevisioon

25. septembril algab Lihulas kuni 6. oktoobrini kestev Matsalu loodusfilmide festival (MAFF), kus näeb laia valikut eri maailma nurkades tehtud uutest loodusfilmidest. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman sõnas "Terevisioonis", et kliimamuutuste teemast ei pääse tänasel päeval enam ühegi loodusfilmi puhul.


Festivali kavast leiab üle 50 loodusfilmi. "Sellist filmi, kus ei räägita kliimamuutustest, on väga raske leida. Juba paar aastat on nii, et ükskõik millest sa teed, võtad kasvõi jõeäärest ühe tarna ja hakkad seda uurima, siis lõpuks ikka leiad, et kliima on muutunud, selle tarna elupaik on muutunud. Iga film seda nurkapidi puudutab," rääkis Lotman.

"Võib-olla see laine on üle läinud, et mõni aasta tagasi oli palju selliseid filme, mis rääkisid kliimamuutuste teemalistest protestidest. See teema võib-olla nii väga enam ei eruta, aga just see, et mis päriselt toimub kliimaga, seda iga film natuke puudutab," lisas ta.

"Terevisioonis" tõi Lotman välja kolm eriilmelist MAFF-il linastuvat filmi, mis tänavust festivalikava iseloomustavad.

"Meie metsad" Jan Haft (Saksamaa)

"Täna on meil Eestis metsad ju väga kuum teema ja Jan Haft on teinud lausa kolm filmi metsa teemal. Sel aastal on meil festivalil kaks ja järgmine aasta saab loodetavasti ka kolmandat osa näha," sõnas Lotman.

"See räägib sellest, mis metsas päriselt toimub, mis juhtub, kui seda majandatakse, mis juhtub, kui ürask sisse tuleb. Ma arvan, et see on Eesti jaoks väga huvitav olukorrakirjeldus, Saksamaal Bavarias (Baieris - toim) on väga sarnased liigid. Peaaegu kõiki, keda me seal näeme, võime ka Eestis näha."

"Jan Haft on selline filmitegija, kellele meeldib väga lähedale minna, väga aeglaselt näidata mingit asja, mis toimub väga kiiresti, mis on võib-olla nähtamatu, ta suudab selle nähtavaks tuua. Ma väga soovitan tema filme vaatama tulla," kinnitas Lotman.

"Euroopa metsik sadam – loodus äärmuses" Willem Berents (Holland)

Hollandi režissööri film räägib inimese ja looma suhtest linnalooduses. "Võib-olla, kui eestlasele öelda, kus on kõige rohkem muudetud loodust Euroopas, siis tõenäoliselt öeldakse Holland. Eks neil on kõige rohkem kogemust sellega, kuidas loodus inimese muudetud maailmaga hakkama saab. Linnaloodus on meil ka Eestis väga aktuaalne nii Tartus kui Tallinnas. Selline õpetlik film," tutvustas Lotman.

"See, mida inimene linnas teeb, mõjutab seda, kui paljud saavad kohaneda ja see kohanemine on selline, mis toimub inimesega koos või on pidev konflikt. Ka linnalooduses on nii, et mida rohkem erinevaid liike linnas on, seda mugavam on ka inimesel nendega koos elada. Kui meil on üht liiki kajakad suure kolooniana, siis paratamatult see konflikt inimesega läheb suuremaks."

"Õunasiidriäädikas" Sofie Benoot (Belgia)

Belgia režissööri filmi tõi Lotman välja, näitlikustamaks, et Matsalu loodusfilmide festivalil pole ainult klassikalised loodusfilmid, vaid on ka "inimene ja loodus" kategooria, kus näeb erinevaid keskkonnaga seotud filme.

"See film on väga huvitav kunstiliselt. Filmi autor on kunagine loodusfilmide pealelugeja. Nüüd ta teeb väga isikliku loo. See lugu algab sellest, et tal on neerukivi ja ta hakkab uurima, mis need kivid on. Väga huvitavalt ja isiklikult käib inimestega rääkimas."


Matsalu loodusfilmide festival kestab Lihulas ja üle Eesti 6. oktoobrini.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Terevisioon," intervjueeris Katrin Viirpalu

https://kultuur.err.ee/1609470388/silvia-lotman-filmi-kus-ei-raagita-kliimamuutustest-on-tana-raske-leida