9. Matsalu loodusfilmide festivali avafilm „Serengeti“ on kui hümn looduse kõikvõimsusele. Serengeti sai maailmakuulsaks 1950-tel Bernhard ja Michael Grzimekite uurimistöödega, nende vändatud filmi ja kirjutatud raamatuga. Korraga sai Serengeti maailmakuulsaks, temast hakati rääkima, kirjutama ja lugematuid filme väntama. Serenegeti on nii loodusloo kui ka filmiloo jaoks oluline paik.
Ida-Aafrikas Serengeti piirkonna ökosüsteem on eriline: siin on säilinud metsikute loomade ränne selle ehedal kujul, miljonid loomad koos vee- ja toiduressursside järel liikumas on midagi, mida ei näe kusagil mujal. Koht, kuhu tahavad saada noored loodusuurijad ja reisida maailma rikkurid. Serengeti on muutunud sümboliks, jahimeestele tähendab see adrenaliini, teadlastele lõputut uurimisruumi. See kaunis loodus pole loomulikult surveta tänagi, mõned aastad tagasi soovis valitsus ehitada läbi piirkonna kiirteed, turism kui oluline majandusharu mõjutab omalt poolt, ka ökosüsteemi ja kliima muutused on väljakutseks looduskaitse planeerijatele.
Tänavuse festivali avafilm on koguperefilm, mis annab ülevaate, aga eelkõige toob esile võrratuid vaatepilte. Kaasaegse tehnikaga filmitud kaadrid meenutavad kohati lausa romantistlikku maalikunsti. Kohal on ka kõik laste lemmikud: lõvid, elevandid, kaelkirjakud ja sebrad. Eelkõige aga tohutud gnuude karjad. Kellele konkreetselt Aafrika rahvusparkide ja nende kaasaegsete probleemide teema huvi pakub, soovitame lisaks vaadata reedel linastuvaid „Inimesteta maa“ ja „Tšillipipar appi konfliktis elevantidega“ ning osaleda temaatilises juturingis.
Artikkel ilmus "Lääne Elu" vahelehena ilmunud 9. Matsalu loodusfilmide festivali erilehes MAFF
No comments:
Post a Comment