25. septembril algab Lihulas kuni 6. oktoobrini kestev Matsalu loodusfilmide festival (MAFF), kus näeb laia valikut eri maailma nurkades tehtud uutest loodusfilmidest. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman sõnas "Terevisioonis", et kliimamuutuste teemast ei pääse tänasel päeval enam ühegi loodusfilmi puhul.
Festivali kavast leiab üle 50 loodusfilmi. "Sellist filmi, kus ei räägita kliimamuutustest, on väga raske leida. Juba paar aastat on nii, et ükskõik millest sa teed, võtad kasvõi jõeäärest ühe tarna ja hakkad seda uurima, siis lõpuks ikka leiad, et kliima on muutunud, selle tarna elupaik on muutunud. Iga film seda nurkapidi puudutab," rääkis Lotman.
"Võib-olla see laine on üle läinud, et mõni aasta tagasi oli palju selliseid filme, mis rääkisid kliimamuutuste teemalistest protestidest. See teema võib-olla nii väga enam ei eruta, aga just see, et mis päriselt toimub kliimaga, seda iga film natuke puudutab," lisas ta.
"Terevisioonis" tõi Lotman välja kolm eriilmelist MAFF-il linastuvat filmi, mis tänavust festivalikava iseloomustavad.
"Meie metsad" Jan Haft (Saksamaa)
"Täna on meil Eestis metsad ju väga kuum teema ja Jan Haft on teinud lausa kolm filmi metsa teemal. Sel aastal on meil festivalil kaks ja järgmine aasta saab loodetavasti ka kolmandat osa näha," sõnas Lotman.
"See räägib sellest, mis metsas päriselt toimub, mis juhtub, kui seda majandatakse, mis juhtub, kui ürask sisse tuleb. Ma arvan, et see on Eesti jaoks väga huvitav olukorrakirjeldus, Saksamaal Bavarias (Baieris - toim) on väga sarnased liigid. Peaaegu kõiki, keda me seal näeme, võime ka Eestis näha."
"Jan Haft on selline filmitegija, kellele meeldib väga lähedale minna, väga aeglaselt näidata mingit asja, mis toimub väga kiiresti, mis on võib-olla nähtamatu, ta suudab selle nähtavaks tuua. Ma väga soovitan tema filme vaatama tulla," kinnitas Lotman.
"Euroopa metsik sadam – loodus äärmuses" Willem Berents (Holland)
Hollandi režissööri film räägib inimese ja looma suhtest linnalooduses. "Võib-olla, kui eestlasele öelda, kus on kõige rohkem muudetud loodust Euroopas, siis tõenäoliselt öeldakse Holland. Eks neil on kõige rohkem kogemust sellega, kuidas loodus inimese muudetud maailmaga hakkama saab. Linnaloodus on meil ka Eestis väga aktuaalne nii Tartus kui Tallinnas. Selline õpetlik film," tutvustas Lotman.
"See, mida inimene linnas teeb, mõjutab seda, kui paljud saavad kohaneda ja see kohanemine on selline, mis toimub inimesega koos või on pidev konflikt. Ka linnalooduses on nii, et mida rohkem erinevaid liike linnas on, seda mugavam on ka inimesel nendega koos elada. Kui meil on üht liiki kajakad suure kolooniana, siis paratamatult see konflikt inimesega läheb suuremaks."
"Õunasiidriäädikas" Sofie Benoot (Belgia)
Belgia režissööri filmi tõi Lotman välja, näitlikustamaks, et Matsalu loodusfilmide festivalil pole ainult klassikalised loodusfilmid, vaid on ka "inimene ja loodus" kategooria, kus näeb erinevaid keskkonnaga seotud filme.
"See film on väga huvitav kunstiliselt. Filmi autor on kunagine loodusfilmide pealelugeja. Nüüd ta teeb väga isikliku loo. See lugu algab sellest, et tal on neerukivi ja ta hakkab uurima, mis need kivid on. Väga huvitavalt ja isiklikult käib inimestega rääkimas."
Matsalu loodusfilmide festival kestab Lihulas ja üle Eesti 6. oktoobrini.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon," intervjueeris Katrin Viirpalu
https://kultuur.err.ee/1609470388/silvia-lotman-filmi-kus-ei-raagita-kliimamuutustest-on-tana-raske-leida
No comments:
Post a Comment