Matsalu rahvuspargis Matsalu lahe kaldal asuva Matsalu küla lihaveisekasvataja Argo Hein pärjati läinud aastal noore loodustaluniku auhinnaga.
Seekordne loodustaluniku aunimetuse laureaat pole linnast maale kolinud noor, vaid pika talunikesuguvõsa järeltulija ning järjepidevuse hoidja. Argo vanemad Milla ja Mati tegutsevad pojaga õlg õla kõrval. Perekond Heinadega rääkides paneb lausa imestama, et nii paljud noored maalt ikkagi linna ära kolivad.
Küsin Argo käest, kas ta on lapsest saati teadnud, et tahab jääda isakoju peremeheks. «Lapsepõlves kolhooside ajal ei mõelnud tulevikule, üheksakümnendate algul oli tunne, et tuleb rekkajuhiks hakata, kuid sellest ajast, kui vanemate talu käima läks, olen tahtnud jääda,» jutustab Argo kohvitassist rüübates.
Köögis askeldav ema Milla tõttab vahele rääkima: «Lüpsi-lehmade ajal olid hinnad nii all, et pidime kogu aeg mõtlema, kuidas talukest üldse ülal pidada. Ei paistnud, et talul oleks tulevikku.»
Milla kirjeldab pere pingutusi kapitalismi algusaegadel: «Hommikul lehmalüps, lõuna ajal roogu lõikama. Päevas saime paarkümmend kahlu, mille oma kätega välja tirisime, et ära elada. Siis oligi tunne, et pojal pole mõtet siia jääda. Tänu looduskaitsetoetustele hakkas asi paremaks minema.»
Traktor looduskaitselt
Argo meenutab, et 1996. ja 1999. aastal ostis looduskaitseala välisrahade toel talunikele traktoreid, et sööti jäänud rohumaad võsastumisest päästa. «Siis tulid ka looduskaitse kaudu lihaveised. Eesti esimesed šoti mägiveised toodi meie juurde: lehm, pull ja vasikas.» Samasugune komplekt läks samal ajal ka Hiiumaale.
Milla lisab, et sel ajal kippusid kõik loomapidamist lõpetama ja Heinadesse suhtuti pigem kui hulludesse, et lihaveistega alustada julgesid. Praegu Argo pere enam šoti mägiveiseid ei pea, iga päev ootab oma söötmise ja jootmise korda üle 150 herefordi tõugu lihaveise.
Argo Hein on mahetalunik, kuid tema toodang läheb tavatootjate loomadega koos Rakvere lihatööstusesse. Kuigi maheliha kilo maksab rohkem kui mittemahe, pole praegu Eestis mahelihale piisavalt töötlejaid, et oleks seda võimalik õiglase hinnaga müüa.
«Muidugi oleme mõelnud, et maheliha tootjatel võiks linnas ühine lihalett olla, kus saaks oma toodangut realiseerida, aga praegu ei tasu see juba transpordi mõttes ära,» räägib Argo.
Rakverre saab saata sügisel ühe transpordiga terve koorma loomi, kuid praeguse maheda töötlemisvõimsuse juures peaks Heinade pere iga kord, kui väike tellimus tuleb, karja rannast koju tooma, loomad välja valima, ise need lihatööstusse transportima ja karja taas randa saatma.
Kiivipoegade privileeg
Uurin noorelt talupidajalt, kui palju traktori roolis mõte looduse ja enda tegevuse seostele läheb.
«Mõtlen mingil määral,» kostab Argo Heina vastus. «Näiteks viljakasvataja pole siin mõtet ollagi, sest lagled söövad kõik ära, aga kui nad minu hooldatud rohumaid kasutavad, siis on hea vaadata. Kodust on tekkinud vaade merele, enne seisis paks roosein ees. Luhas näeb silmaga, kus hooldatud maa lõpeb, seal hakkab kolme meetri kõrgune roostik.»
«Kui me isaga käime kevadel loomi vaatamas, on madalas rohus nii armas vaadata, kuidas linnupojad vudivad!» sekkub ema Milla.
«Jah, kiivipoegasid tuleb tihti traktori eest ka läbi lasta,» märgib Argo noorte kiivitajate kohta sõbralikult.
Teised räägivad
Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Kaie Kattai: «Argo Hein on meie kandi üks väheseid noori ja ettevõtlikke talunikke, ta on abivalmis ja teda võib usaldada. Ta hooldab suurt poollooduslike koosluste ala Matsalu rahvuspargis – isaga kahe peale kokku üle kahesaja hektari. Läänemaal on kolm niidurüdi võtmeala, millest ühe puhul on umbes 120 ha hooldatud tänu Heinade pere loomadele.»
1 comment:
Kuidas saab elektrit tasuta? Kuidas saab transporti tasuta? Kuidas saab maju tasuta? Kuidas tagada tööd küla elanikele? Kuidas taastada Eesti küla? Kõik see on kirjas selle lingi pealoos: http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/12/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html
Post a Comment