Tänavu möödus sada aastat moodsa keskkonnakaitseliikumise ühe võtmeisiku Rachel Carsoni sünnist. Mõni aasta enne surma jõudis see võimekas naisteadlane kirjutada raamatu «Hääletu kevad», mis lõi laineid nii tema kodumaal USAs kui ka mujal maailmas.
Raamatu ilmumisest sai alguse 1960. aastate keskkonnaliikumine, põhisõnumiks lihtne tõde, et keskkond on ressurss, mida ei või lõputult progressi nimel ekspluateerida.
Carsoni raamat näitas ameeriklastele faktidega, et põllumajandusmürkide hooletul kasutusel on koletud tagajärjed.
Rachel Carsonit koos Henry Thoreau, John Muiri ja Aldo Leopoldiga võib nimetada keskkonnamõtlemise klassikuteks, nende kirjutatud tekstid peaksid kuuluma iga enesest lugupidava rohelise kohustuslikku lektüüri. Loomulikult võiks nende autorite raamatud kuuluda palju laiemagi ringi isikute lugemisvara hulka.
Raamat, mis muutis tänapäeva maailma
Laskem kõlada Rachel Carsoni mõtetel: «Mida selgemalt keskendume ümbritseva universumi imedele ja toimimisele, seda vähem on meil isu seda hävitada. [...]
Kui faktid on seemned, mis moodustavad teadmised ja tarkuse, siis emotsioonid ja muljed on see viljakas pinnas, milles seemned peavad kasvama».
Võib öelda, et Carsoni tuntuim raamat muutis lihtinimeste veendumust selles, et teadus on alati inimühiskonna jaoks hea.
Raamat pani küsima, milline osa teadusest on avalikes huvides ja milline osa toob kasu ainult suurkorporatsioonidele.
Samad küsimused on praeguses maailmas vägagi aktuaalsed, kuigi näiteks põllumajanduskultuuride geneetilisest modifitseerimisest ei osatud siis veel unistadagi.
«Hääletu kevade» otseseid ja kaudseid mõjusid ühiskonnas on raske täpselt määratleda, konkreetsete tulemustena võib nimetada näiteks USA keskkonnakaitseagentuuri EPA loomist ja putukatõrjevahendi DDT kasutuse keeldu.
Tõenäoliselt ei saagi me kunagi teada, kui palju rohujuure tasandi keskkonnakaitse- ning naisaktivistide ühinguid on saanud asutamisjulgust just selle söaka naise sõnadest.
Pärast Carsoni teose menu on maailmas veel mõndagi muutunud. Näiteks on ülemaailmsed korporatsioonid pidanud hakkama kulutama rohkem raha keskkonnakaitsjate-vastasesse lobby-töösse. Kuid õnneks on märksa kasvanud ka summad, mis panustatakse uute toodete keskkonnaohutuse tagamisse.
Äri seisab teelahkmel
Keskkond on leidnud koha nii riikide kui ka äride prioriteetides.
Paljud ettevõtted on leidnud, et hästi-odavalt-ükskõik-mis-hinnaga ei ole kõige parem strateegia. Rahvusvaheliste kokkulepetega on suudetud kontrolli alla saada mõne globaalse probleemi allikad.
Näiteks võib tuua juba mainitud DDT keelustamise ja kloororgaaniliste väetiste kasutuse piirangud, aga ka püüdu vähendada osoonikihti hõrendavate ühendite õhkupaiskamist. Keskkonnakaitseliikumine ei olegi osutunud mõttetuks tuuleveskitega võitlemiseks.
Jalutan paljajalu oma koduküla oktoobrikuistel kruusateedel. Jälgin kurgede ja laglede rändavaid parvi. Oh, milline mõnus häälekas sügis!
Keskkonnakaitse on tõestanud oma vajalikkust tasakaalustatud arengule, ees seisab suur töö.
No comments:
Post a Comment