Võrumaal Urvaste vallas, mille on kuulsaks laulnud luule- ja laulumees Contra, tegutseb seltsing Roheline Urvaste, mille eesmärk on hoida ümbritsevat loodust.
Seltsingu üks juhte, bioloog Helina Kärgenberg meenutas seltsingu tegevuse alguslugu järgmiselt: «Juba suvel (2004 – toim.) oli nii, et kui teatud inimesed kokku said, rääkisime omavahel vaid Ess-soost ja sellest, mida saaksime selle kaitseks ette võtta.»
Ess-soo on nimelt valla ainuke soo, mida turbafirma tahab kaevandama hakata. Seltsing on Ess-soo kaitseks kogunud kohalike inimeste allkirju ja alustanud vaevalist kohtuteed, milleks on küsitud abi ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) juristilt.
Ess-soo teemal arutledes jõuti eelmise aasta septembris arusaamisele, et tuleb oma tegevus kuidagi vormistada.
Seltsingu Roheline Urvaste asutajaliikmed olid Airi Hallik-Konnula ja Helina Kärgenberg ning praeguseks kuulub seltsingusse juba 17 liiget, kelle seas ka loo alguses mainitud külalaulik. Kõik Rohelise Urvaste liikmed on küll Urvaste vallaga seotud, kuid mõned siiski püsielupaigaga Tallinas või Tartus.
Seltsing kui seltskond
Seltsingud ei ole juriidilised isikud. Tegelikult on seltsingute tegevuse reguleerimises veel palju ära teha ja selles osas on oodata abi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni tegevuskavalt. Seni on Eesti õiguskeskus teinud seltsingute kohta raporti, mis on ainuke põhjalikum selleteemaline analüüs. Raporti järgi võib seltsingut luua ka suusõnaliselt, Roheline Urvaste on siiski läinud konkreetsemat teed ja pannud oma seltsingulepingusse kirja põhilised punktid: eesmärgid, juhid, kuidas toimub liikmeks astumine jne. Iga seltsinguga liituja on liitunud ka seltsingulepinguga ja temale kehtivad lepingus ettenähtud õigused ja kohustused.
Põhimõtteliselt ongi seltsing lihtsalt üks seltskond, kes on kokku leppinud konkreetsed eesmärgid ja tegevussuunad.
Kuigi Rohelise Urvaste loomine sai alguse Ess-soo eest võitlemisest, on nüüdseks seltsinglased leidnud, et koduvallas annab muudki looduse ja elukeskkonna kaitseks ära teha. Asjale laiapõhjalisema kõlapinna andmiseks on Rohelise Urvaste tegelased käinud välja mõtte muuta Urvaste vald ökovallaks.
Nii juhtuski, et aprilli alguses kutsus Roheline Urvaste ühe laua taha oma liikmed, vallavanema, valla maakorraldaja, kohaliku turismiettevõtja ning ELF-i inimesed, et arutada ökovalla plaane. Kokkusaamine sai teoks Nõiariigi nimelises turismitalus, mille noor peremees innustus ökovalla mõttest pärast Toomas Trapido Äripäevas ilmunud selleteemalise artikli lugemist.
Helina Kärgenbergi arvates kandis koosolek vilja: «Kuulsime ELF-i inimestelt Rootsis toimuvast ökovaldade seminarist, millest plaanime nüüd osa võtta. Liikuma hakkavad asjad siis, kui on keegi, kes neid liigutab. Muidugi tuleb seltsingul hoolega tööd teha, kuid väga tähtis on ka see, et vallapoolne huvi on olemas.»
Ökovald paneb kogukonna koostööle
Ökovald tähendab seda, et inimestel peab endal olema huvi ja tahtmine keskkonda säästa. Seda ei saa kõrgemalt poolt peale suruda. Koosolekul arutati, et vallas võiks olla täpselt teada, kelle käest mis tooteid saaks ja kes milliseid töid teha oskab. Siis saaks Poola õunte asemel tarbida oma koduvalla omi ning moodsa katusematerjali asemel ehitada traditsiooniline laastukatus. Samuti räägiti säästvast energeetikast ja materjalikasutusest vallahoonetel.
Seltsingu rolli näevad liikmed eelkõige teavitajana. «Otsime infot ja jagame seda vallalehe kaudu, mis jõuab iga vallaelanikuni paremini kui suured päevalehed,» rääkis Kärgenberg. «On ju asju, mida iga inimene saab oma majapidamises ära teha, kasvõi näiteks prügi sorteerida.»
Vallaelanike suhtumine looduse- ja keskkonnakaitse teemadesse on Urvastes üldiselt hea. Ess-soo kaitseks olid inimesed nõus lahkesti allkirju andma ja ka nüüd elatakse kohtuloole kaasa. Samuti on kohalikud koolid aktiivsed matkade ja koristustalgute korraldajad. Maist hakkab kehtima uus pakendiseadus ning Roheline Urvaste tegeleb ka inimeste prügimajandusealase harimistööga.
«Ma usun, et inimesed teeksid paljusid asju, kui neil oleks rohkem tingimusi. Lähim koht minu kodule, kuhu saan vanapaberit viia, on Võrus. Kuna Võrru satun harvem kui Tallinnasse, siis viimegi oma vanapaberi päälinna, mis on tegelikult absurdne!» jutustas Kärgenberg. «Igas vallas võiks olla poe juures vanapaberi kogumise konteiner, siis oleks kindlasti vanapaberi kogumine palju efektiivsem.»
Helina Kärgenbergi sõnul on Ess-soo kohtuasi andnud palju kogemusi – nii negatiivseid kui positiivseid. Ta usub, et Roheline Urvaste oleks tekkinud ka ilma praeguseks ringkonnakohtuni jõudnud vaidluseta, kuid kohtuasi andis paraja lükke ühise rinde moodustamiseks.
No comments:
Post a Comment