Tsipe Aavik, Silvia Lotman
Alates vabariigi taasloomisest on looduse uurijad ja kaitsjad rõhutanud Eesti pärand- ehk pool-looduslike koosluste kaitse ja hoolduse olulisust. Paraku väärtustab Eesti riik pärandkooslusi pelgalt paberil.
2004. aastal rakendunud maaelu arengukava kohaselt planeeriti alates 2005. aastast hakata põllumajandusrahade eest toetama ka pool-looduslike koosluste hooldamist. 2004. aastal laekus aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse (PRIA) taotlusi keskkonnasõbraliku tootmise toetamiseks planeeritust oluliselt rohkem, mistõttu tuli teha muudatusi 2005. aastal makstavate toetuste osas.
Paraku otsustas põllumajandusministeerium parandada auke eelarves just pool-looduslike koosluste toetamatajätmise näol. Samuti ei võeta käesoleval aastal enam vastu uusi taotlusi keskkonnasõbraliku tootmise toetuse saamiseks.
Samas alustas PRIA tänavu aga taotluste vastuvõtmist põllumajandusmaade metsastamise toetamiseks, milleks riik on tänavu planeerinud 56 miljonit krooni.
Euroopa Liidu metsastamise meetme peamine mõte on olnud põllumajandusliku ületootmise lõpetamine - põllumaade kasutusest välja viimine ning selle rakendamine on liikmesriikidele vabatahtlik. Eestis ületootmisega probleemi pole, vastupidi, meil on juba hulgaliselt looduslikult metsastunud põlde.
Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialisti Kaupo Kohvi arvates on Eestis rakendataval põllumaade metsastamise meetmel mitmeid küsitavaid aspekte. «Siin tuleks hoopis hõrendada juba metsastuvaid põlde. Sellistesse kohtadesse, kus on vaid üks liik domineerima hakanud, tuleks vahele sobivaid puuliike istutada - näiteks kuuski kaskede alla,» arvas Kohv.
Säästva metsanduse ideoloog Vello Keppart toob välja järgmise metsastamise meetmega seotud probleemi: «Üllatusin, kui kuulsin, milliseid puuliike istutades toetust saab,» rääkis Keppart. Spetsialistid leiavad, et praegu kehtivas lubatud puuliikide nimekirjast, kus leidub selliseid huvitavaid liike nagu eurojaapani lehis, serbia kuusk ja keerdmänd, ei tohiks võõrliikide kasvatamist kindlasti mitte toetada.
Segadus Natura aladega
Uuendusliku toetusena maaelu arengukava raames võimaldatakse põllumajandustootjatel saada Natura 2000 alade toetust, mis looduskaitselisest aspektist on väga teretulnud, kuid mille sihipärane kasutamine võib ebaõnnestuda puuduliku planeerimise tõttu. Vaatamata sellele, et taotlusi hakatakse vastu võtma juba mais, pole siiani selge, millised on kriteeriumid toetuse saamiseks.
Põllumajandusministeeriumi ametniku Rainer Raidmetsa sõnade kohaselt saavad toetust kõik Natura 2000 aladel asuvad põllumajandusmaad juhul, kui jälgitakse keskkonnanõudeid. Siiski on lugu Natura alade toetustega mõneti keerukam kui esmapilgul sõnades välja paistab. Natura 2000 alade kaitse-eeskirjadest, kus iga ala konkreetsed keskkonnakaitse nõuded kirjas, on kinnitatud vaid murdosa, seega pole enamike Natura 2000 alade puhul üldsegi selge, milliseid nõudeid ikkagi täpsemalt täitma peab.
Pool-looduslike koosluste hooldamise toetuste ärajätmise ning metsastamise ja Natura 2000 toetuste valguses jääb segaseks põllumajandusministeeriumi suhtumine looduskaitsesse. Ministeeriumi ametnike seisukoht, et nende põhiliseks sotsiaalseks partneriks on põllumajandustootjad, on selge ja arusaadav. Samas viib iga ministeerium täide ikkagi riigi üldist poliitikat ning toetuste näol peaks suunama arenguid ka selles suunas, mida vaba turg ei reguleeri. Üks konkreetseid põllumajandusministeeriumi ülesandeid selles kontekstis on tagada, et põllumajandus oleks võimalikult keskkonnasäästlik ning et toetataks looduskaitseliselt väärtuslikke tegevusi. Kas ja mil määral põllumajandusministeerium viimatimainitud aspekti olulisust ka sisuliselt adub, näitab otsus eelistada põllumaade metsastamise toetamist Eesti traditsiooniliste pärandkoosluste hooldamise toetamise asemel.
No comments:
Post a Comment