Sander Silm, Silvia Lotman
Eesti pőllupidajad on hakanud mőtlema geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) vabade piirkondade peale, kuid nende loomisega kaasneb seni veel hulgaliselt küsimusi.
Esimesena Eestis tegid sellekohase avalduse Saaremaa pőllupidajad, kes veebruari algul kuulutasid Saaremaa GMO-vabaks piirkonnaks. Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse esimees Meelis Sepp pőhjendas sellist sammu talunike sooviga süüa ka tulevikus puhast toitu. «Olgem ausad, infot GMO-de kohta on äärmiselt vähe ning tahaks ikka tulevikus ka puhast toitu süüa,» sőnas ta.
Pőlvamaa Paali talu peremees Kalju Paalman (pildil) plaanib samuti oma talu tulevikus GMO-vabaks piirkonnaks kuulutada. «Ma pooldan väga seda liikumist ning arvan, et piisava selgitustöö korral tuleb GMO-vabade piirkondade liikumisega kaasa enamik talumehi,» oli 350 ha suurust talu majandav Paalman kindel. Tema sőnul ei tea talunikud geneetiliselt muundatud taimedega kaasnevatest ohtudest suurt midagi.
Euroopas populaarne
Kui Eestis on seni vaid Saaremaal vastu vőetud GMO-vaba piirkonna deklaratsioon, siis Euroopas on see liikumine muutunud suisa massiliseks. Nii on üheksast Austria provintsist kaheksa avaldanud soovi muutuda GMO-vabaks. Prantsusmaal on munitsipaaltasandil kuulutatud GMO-vabadeks piirkondadeks üle 1250 piirkonna. Saksamaal on 11 600 tava- ja mahepőllupidajat kuulutanud ühtekokku üle 50 piirkonna muundorganismide vabaks. Kőige kaugemale on siinkohal läinud Itaalia ja Kreeka, kus 80 kuni 100 protsenti kogu riigi territooriumist on deklareeritud GMO-vabana.
Taolise massilise liikumise pőhjuseks on tőik, et inimesed tunnevad järjest enam, et Euroopa Liit kipub geneetiliselt muundatud taimede ja toidu suhtes alluma USA survele. Samuti on Euroopa Liidu vastav seadusandlus seni veel väga puudulik. Praegu on jäänud iga riigi enda mureks töötada välja normid, mis tagavad geenmuundatud ning muundamata taimede «sőbraliku» kooseksisteerimise nii, et taimed omavahel ei seguneks. Paraku on ilmselge, et looduses ei ole vőimalik selliseid asju täielikult lahus hoida.
Ei anna garantiid
Praegu ei anna deklareeritud GMO-vaba piirkond veel garantiid, et sinna tulevikus keegi geneetiliselt muundatud organisme ei külva ega istuta. Kokkuleppe vőivad teha omavahel küll maaomanikud, et nemad sellel maal geenmuundatud taimi ei kasvata, kuid samas ei saa keegi keelata naabril vői järgmisel maaomanikul seda tegemast. Omavalitsus vői talupidajate liit saab teha deklaratiivse avalduse oma piirkonna GMO-vabaks kuulutamise kohta, kuid ka see pole tegelikult ühelegi maaomanikule seaduslikult siduvaks dokumendiks. «Rohkem on mängumaad sellistel riikidel, kus on tegu liitvabariigiga nagu Saksamaa ja Austria, seal vőib liidumaa otsus saada ka talunikule siduvaks,» ütleb Berliinis GMO-vabade piirkondade konverentsil osalenud jurist Silver Nittim.
«Euroopas näitab see ka oma intensiivsuselt ainulaadset altpoolt tulevat initsiatiivi – tarbijad, talunikud ja kohaliku tasandi poliitikud, kes peaksid alluma Euroopa Liidu seadustele, sisuliselt keelduvad seda tegemast ja demonstreerivad väga tugevalt oma protesti GMO-de lubamise vastu,» räägib GMO-vastase kampaani juht Nastja Pertsjonok. «Praegu on tekkinud olukord, kus Euroopa Liit eirab
USA survel oma kodanike nőudmisi – vähemalt 70 protsenti tarbijaist ei pea GMO-de lubamist Euroopas aktsepteeritavaks.»
Saksamaal jőustus läinud aastal seadus, millega pandi vastutus GMO-saaste eest otseselt seda kasvatavale talunikule. Seega vőib iga mahekultuuri kasvatav talunik nőuda kahjutasu GMO-sid kasvatavalt talunikult juhul, kui mahekultuur saab geenmuundatud organismidega saastatud. Selline süsteem paneb iga taluniku pőhjalikumalt mőtlema, kas ja milleks tal ikkagi seda GM-taime on vaja kasvatada.
Eestis puudub taoline regulatsioon isegi vaatamata sellele, et meil on väga palju loodus- ja ökoturismi ning mahepőllumajandust väärtustavaid valdu ja maakondi.
Kuidas kuulutada piirkonda GMO vabaks?
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on algatanud kampaania kogumaks infot nende inimeste kohta, kes ei taha oma maal geneetiliselt muundatud taimi kasvatada. Projekti eesmärk on kaardistada olukord Eestis ning luua andmebaas, kust tarbijal oleks vőimalik leida GMO-vaba toodangut.
Selleks, et kuulutada piirkonna (näiteks valla vői talu) prioriteediks GMO-vaba pőllumajandus, tuleb koostada ja avalikustada deklaratsioon, mille näidise saab aadressilt: www.greengate.ee/index.php?id1=8536
Tuleb ühendust vőtta Eestimaa Looduse Fondi GMO-kampaaniajuhi Nastja Pertsjonokiga (nastja@elfond.ee) ja edastada talle deklaratsioon.
Mida ütleb seadusandlus piirkonna GMO-vabaks kuulutamise kohta?
Vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingule on igal liikmesriigil võimalik kehtestada oma siseriiklikke norme ja seega takistada ka mõne GMO-liini sissetoomist juhul, kui tegu on piirkonnale iseloomuliku joonega, mille arengut GMO-d võivad tugevalt mõjutada (nt haprad looduskooslused vms) või kui on leitud uusi teaduslikult põhjendatud fakte selle liini sissetoomise keelamiseks. Siin kehtib reegel, et ei saa korraga keeleta kõiki praegusi ja tulevasi GMO-sid, vaid tuleb hinnata iga geneetiliselt muundatud taimeliini mõju antud piirkonnale.
No comments:
Post a Comment