Kuulsin Illar Muulist esimest korda väliseestlaste Illimar ja Tiiu Altossaare käest ning nemad olidki need, kes palusid, et ma kirjutaks artikli vihmametsi kaitsvast eestlasest. Samuti on nemad need, kes püüavad seda tähelepanuväärset meest Eestimaale toimetada, et ta näeks kodumaad ja kodumaa teda.
Üks telefonikõne
Ainuke inimene, kelle Eestist leidsin Illar Muulist midagi teadvat, oli zooloog Tiit Maran. Tiit Maran ise räägib, et tal on Illar Muuliga naljakas suhe: «Ma pole temaga kunagi kohtunud, kuid kui ma 1985. aastal Saksamaal käisin, näidati mulle välisajakirjas artiklit troopiliste vihmametsade kaitsjast Malaisias, kes olevat väidetavalt eestlane. Proovisin temaga tol ajal ühendust võtta, kuid ei saanud. Hiljuti helistas mulle Illimar Altossaar, kes mainis Illar Muuli tõenäolist külaskäiku kodumaale, mul tekkis nostalgiline huvi asja vastu. Võtsin kätte ja helistasin ise Illar Muulile, vestlesime temaga umbes tund aega ja see oli väga huvitav vestlus.»
Tiit Maran ja Illar Muul rääkisid tookord erinevatest valdkondadest: CITESi konventsiooni tegevustest Eestis, elevantide probleemidest Aafrikas ja vaaladest maailmameres. Illar Muul valdas neid teemasid väga hästi. Tiit Maran: «Ta pole emotsionaalne looduskaitsja, vaid proovib leida kompromissi kahe poole - looduskaitse ja progressi - vahel. Vihmametsadega seoses puutub ta palju kokku ja teeb koostööd metsamajandajatega, seetõttu on teda kritiseerinud emotsionaalsed «looduskaitsjad», kes ei taha progressi oma maailmapilti sobitada. Illar leiab aga, et on olemas kesktee, samuti on sellised looduskaitsjad ise loodusele kõige suuremad vaenlased, sest nad pole nõus koostööga muu ühiskonnaga ja loovad negatiivse maine ka kaitstavale objektile.»
Samuti tuli telefonikõnest välja, et Illar Muul tunneb väga hästi maailma looduskaitse paremikku ja on oma pika elu jooksul olnud maailma eri paigus konsultandiks erinevates asutustes nii rahvusvahelisel kui kohalikul tasandil.
Kodu Läänemaal
Illar Muul on sündinud aastal 1938 Läänemaal Kloostri kandis. Karmi käega isa asemel meenutab Illar ise hoopis ilusat lapsepõlvemaad ja, ehk tingituna oma vanusest, tahab kangesti seda vaatama tulla. USAsse emigreerumise ja ülikooli lõpetamise järel sattus Illar Muul tööle USA sõjaväe tervishoiu- ja meditsiinisüsteemi, mistõttu oli nõukogude ajal temale kodumaa külastamine täielikult keelatud. Võib-olla on oma panuse Illar Muuli loodushuvisse andnud just looduslähedane elu Eestimaal. Igatahes on zooloogina tema põhiliseks huviobjektiks olnud lendoravad, talle kuulub ka au olla jälginud pikimat teadaolevat lendorava lendu: tervelt 384 meetrit! Samuti on Illar Muul uurinud ka teisi väikesi imetajaid ja linde.
Õppinud on ta kolmes USA ülikoolis ja kaitsnud zooloogina doktorikraadi. Teadusartikleid on ta kirjutanud üle viiekümne, osa meditsiinilistel, osa zooloogilistel ja osa looduskaitseteoreetilistel teemadel.
Rippuvad matkarajad vihmametsas
Kui Illar Muuli kohta infot otsida, siis põhiline, mis silma hakkab, on erilised matkarajad, mis on disainitud vihmametsade võrades jalutamiseks. Illar Muul ise kirjutab, et tema kui zooloog tundis vihmametsas kõige rohkem puudust sellest, et ei saanud sealsest mitmekesisusest ülevaadet, kuna puude võrad piirasid vaadet. Nii ta siis kujundaski rippteedest süsteemi, mida
kasutada oma teadusuuringuteks. Hiljem on hakatud tema disainitud ja ka teiste inimeste poolt täiendatud rippradasid vihmametsade turismis laialdaselt kasutama. Selline turism on nii turisti kui looduse jaoks võit-võit lahendus: esimene näeb metsa paremini, teine jääb kirvehoopidest puutumata.
Vihmametsade kaitse ongi Illar Muuli elutöö, sellega tegeleb ta praegu olles Integreeritud Kaitse Uuringute organsiatsiooni (Integrated Conservation Research) asutaja ja president. Eks näita inimese erakordsust seegi, et peale inglise ja eesti keele räägib ta veel malaisia ja indoneesia keelt ning saab hakkama ka tai, saksa ja prantsuse keelega. Kui inimese põgus elulookirjeldus on juba üheksa lehekülge pikk, siis ei jää muud üle kui loota, et Illar Muul siiski tuleb Eestimaad külastama ja et võimalikult paljudel rahvuskaaslastel õnnestub temaga mõnel avalikul loengul kohtuda.
No comments:
Post a Comment