29. detsember 2004, Matsalu Rahvuspargi keskus. Algamas on kaitsealade haldusreformi ümarlaua ja korraldava komisjoni kohtumine. Looduskaitse eksperdid kogunevad seminarisaali ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Olav Etverk manab seinale koosoleku kava. Kavast on näha, et plaanis on asekantsleri, abiministri ja projektijuhi ettekanded ning aruteluks on planeeritud kõigest pool tundi. Oma avakõnes rõhutab abiminister Olavi Tammemägi, et ekspertide ja ministeeriumi vahel peaks olema rohkem usaldust.
Arutelu puhkeb enne, kui päevakavaliselt ette nähtud, sest kaitsealade töötajatel on siiski palju südamel, millest nad on siia rääkima tulnud. Juba teist aastat kestab arutelu võimaliku kaitsealade haldusreformi üle, looduskaitsjad leiavad, et olukorda on võimalik parandada vaid iseseisva looduskaitseameti loomisega. Samas on kogu viimase aasta jooksul tulnud tegeleda hoopis sellega, et looduskaitsealasid RMK või mõne muu asutusega kokku ei liidetaks ja olukorda veelgi hullemaks ei muudetaks. Seoses Natura 2000 võrgustiku loomisega on Eestis looduskaitsealadele lisandunud uusi alasid, mille kaitse tuleb planeerida ja ellu viia, senine süsteem ei suuda lisandunud ülesandeid piisava põhjalikkusega täita.
Aasta tagasi samal teemal artiklit kirjutades helistasin projektijuht Andres Onemarile, kes rõhutas, et kõik on veel lahtine ja kutsutakse kokku hulk eksperte, kelle arvamuse põhjal minister otsuse teeb. Kutsutigi kokku korraldav komisjon, temaatilised töörühmad ning ümarlaud, protsessi kaasati nii keskkonnaorganisatsioone, keskkonnateenistusi, kaitsealasid kui ka teisi asutusi. Kokkukutsutud pidid palgatud konsultandi käe all hakkama maalima uue organisatsiooni visiooni ja missiooni, seejärel joonistati geograafilised piirkonnad, kaardistati kaitsealade tegevusi ja analüüsiti võimalikke haldusmudeleid. Kõike seda tegid inimesed oma vabast ajast ning oma eelarvest, siiras usus, et tänu sellele tegevusele hakkab looduskaitse paremini tööle.
Suvi tõi segadused
Suvel ilmusid protsessi aga uued tuuled: ära jäi korraldava komisjoni planeeritud koosolek ning moodustati lähteülesande väliselt uus töörühm, mille tööst enamikel projektiosalistel igasugune info puudus. Sügisel lahkus oma ametipostilt ministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel ning segased ajad ministeeriumis läksid veel segasemaks. Samal ajal algatati ka riikliku looduskaitse arengukava protsess, mille haakumine haldusreformiga on senini üsna pealiskaudne.
Olavi Tammemäe räägib aastalõpukoosolekul korduvalt suurema usalduse vajadusest: «Milleks kahtlustada üksteist salaplaanides, me pole ju keegi ametis selleks, et loodusele midagi halba teha!» Samas rõhutatakse seda, et otsuse kaitsealade haldusmudeli osas teeb siiski ministeerium iseseisvalt. Küsimusele, et kes see umbisikuline ministeerium siis ikkagi on, peab abiminister möönma, et tegelikult on looduskaitsealade haldamismudeli otsustamise puhul tegu keskkonnaministri poliitilise otsusega ning komisjonid ja ümarlauad saavad teha vaid omapoolseid soovitusi. Küsimus, kas minister omakorda eksperte usaldab, on lahtine.
Asi kisub seriaaliks
Kaitsealade haldureformi projektijuht Andres Onemar tuleb koosolekul välja ettepanekuga, et tööd tuleks jätkata vaatamata haldusmudeli otsuse puudumisele: «Teame, et projekti lähteülesandes ette nähtud tegevustest on osa tegemata. Mõned otsused ei ole tänaseks küpsenud. Niikaua, kui need komistuskivid saavad kõrvaldatud, tuleks oma tööd edasi teha. Kuna minul puudus info selle kohta, millal need komistuskivid kõrvaldatakse, tegingi selle ettepaneku, et peaksime tööga jätkama töörühmade kaudu.» Niisiis tullakse välja järjekordse töörühmade moodustamise ideega, kus inimesed saaksid jälle arutada probleeme ja nende lahendusi, kuid kus ei pakuta kindlust, et leitavad lahendused ka kunagi ellu viiakse.
Kogu protsess hakkab kurbnaljakalt meenutama seriaali «Jah, härra minister», kus ministeerium püüab neile mittesobilike lahenduste puhul probleemi sisulist arutamist töörühmade moodustamisega edasi lükata ning lõpuks lämmatada. Kas ministri lõplik otsus kaitsealade valitsemise kohta on rohkem mõjutatud kaasatud ühiskondlike partrnerite arvamusest või poliitilistest mängudest, seda näitab aeg.
No comments:
Post a Comment