Hollandi pangandusspetsialist Hank Monrobey on rajanud pangandusele alternatiivse rahandussüsteemi, mis peaks inimesed vabastama pankade kõikehõlmavast haardest.
Kas keegi on poest leiba ostes mõelnud, et millistest komponentidest moodustub selle pätsi hind? Kui palju peab tasuma pankadele intresse pood, pagaritehas,veski ja rukkikasvataja, kes kõik on võtnud pankadest laenu, et oma äri alustada või laiendada? Hollandis elav pangandusspetsialist Hank Monrobey on oma elu pühendanud sellele, et uurida neid küsimusi. Ta on investeerinud kogu oma elu jooksul teenitud raha uude alternatiivsesse süsteemi, mis peab näitama elu võimalikkust ilma finantssüsteemi täis puhumata ning tõestama Monrobey väidet, et majandustegevus peab olema kontrollitud ja reaalne, kuna ainult nii on võimalik elada ja tarbida reaalses, mitte pankade poolt välja mõeldud maailmas.
Hanki väitel moodustub kokkuvõttes leivapätsi hinnast umbes 80 protsenti intress pankadele, mille tasumine on tarbija kanda. Samal teemal avanes mul sel sügisel võimalus Hanki ka usutleda.
Kas sellisele arengule on alternatiive?
Sel kuul läheb Hollandis väikeses Colemburgi linnakeses käiku täielikult automatiseeritud maksusüsteem, mida nimetatakse citizenmultinational (CMN). Süsteemi sees ei ole maksevahendiks mitte raha, vaid reaalse varaga kaetud kapital. CMN süsteemis ei võeta kapitalilt intressi, vaid tasutakse ainult vara reaalse kasutamise eest. Colemburgis hakkab süsteem toimima automatiseeritult: ostja kapitali mälust (kaardilt või mälupulgalt) kantakse
kapital üle müüja mälusse (kaardile või mälupulgale). Tehingud viib läbi CMNi keskne asutus. CMN süsteemiga liitumisel kannab tarbija kõigepealt selle osa oma varast, millega ta tahab kaubelda, CMN keskasutuse arvele ning samas ulatuses täidetakse tarbija kaart või mälupulk. Tarbija saab seda kapitali kasutada nüüd CMN süsteemiga liitunud tootjatelt kaupu või teenuseid ostes. Varana saab kasutada kõike, millel on materiaalne väärtus ehk piltlikult öeldes see, mida on võimalik tulega hävitada.
Näiteks kui tädi Maali tahab arveldada CMN turul, siis võib ta näiteks võtta tavalisest pangast väljavõetud sularaha ning anda see CMN keskasutusele, edasi saab ta CMN keskasutusest mälupulga, millega ta saab minna CMN bensujaama või kaalikakasvandusse ja oma investeeritud vara väärtuses kulutusi teha. Samas võib ta ka sellesse kaalikakasvandusse tööle minna ning tööandja kannabki tema töö eest palga tema mälupulgale.
Vaatame nüüd varianti, kui keegi tahab alustada oma äri, näiteks ehitada öko-büroohoonet. Selleks peab ta laenu võtma ning taotleb laenu samuti CMN keskasutusest nagu tavalisest pangastki. Kui süsteemiga ühinenud inimesed peavad seda äriprojekti mõttekaks, siis laenatakse projekti jaoks raha, kuid intressi ei võeta. Seega – kui ökomaja valmis saab, on võimalik ettevõtjal selle ruume välja üürida odavama hinnaga kui tavalisest pangast laenu võtnud ettevõtjal, kes peab investeeringu tasumisele lisaks tasuma ka pangale intresse.
Pangandussüsteemis finantseerib pank klienti, kes omakorda finantseerib selle rahaga vajalikku
tootmist. CMN süsteem läheb tagasi reaalse raha juurde, sest kui tarbija kannab oma vara kõigepealt CMN keskasutusele üle, siis nüüd on kasutatav raha kaetud tõelise varaga, mis läheb edasi kasutusse ainult CMN süsteemi tootjatele. Seega saab CMN garanteerida kõiki makse kogu süsteemis, sest vara on juba olemas. Raha pole vaja juurde toota ja tarbija poolt süsteemi toodud
raha jätkab kasutuses olemist ka pärast seda, kui see on esialgse tarbija poolt hoiustatud või kulutatud.
***
Milline näeb välja jätkusuutlik majandus tulevikus?
Hank Monrobey on kindel, et tulevik on intressivabal kapitalil. Kogu sissetulek peab olema intressivaba ja kui seda kontrollitakse intressivabas tootmissüsteemis, siis see ka jääb intressivabaks. Seega tekivad pankadest sõltumatud ettevõtjad, kes saavad alati pakkuda odavamalt, sest nende kapital on intressivaba ja nad ei pea oma kuludes intressiga arvestama. Pankadel baseeruv süsteem ei suuda sellega võistelda. Samuti peavad valitsused hakkama
sarnaselt arveldama nagu ärimaailm. Praegu töötab riik vaid maksudelt tuleva sissetulekuga ja kulutab maksumaksjate raha. Tulevikus hakkavad valitsused aktiveerima kõiki oma valduses
olevaid väärtusi kui vara ning sellest moodustubki riigi kapital. Riigi kodanikud muutuvad riigi osanikeks ning valitsus peab riiki majandama kui äriettevõtet. Niisiis saab valitsus teha juurde raha, ehitades näiteks raudteid või sildu. Piltlikult öeldes on valitsusel raamatupidamises kirjas
kõik tema omanduses olev materiaalne vara, mille väärtuses on tal kapitali kauplemiseks. Kuna kapital saabki olema raha, siis valitsused ei laena enam raha näiteks pankadelt.
Inflatsiooni tuleb vältida ärilise võimsuse kontrolli all hoidmisega. Kui raha loomine sõltub otseselt tootmisest ja keskasutus (CMN või mõne riigi valitsus) kontrollib, et ringluses olev raha vastab tegelikule väärtusele, siis majandus toimub sujuvalt ja inflatsiooni ei toimu. Süsteemi automaatsus garanteerib meile selle, et me teame kõike, mis turul rahaga toimub. Niisiis sa ei saa ehitada 200 maja, kui on võimsust ja materjali vaid 100 maja ehitamise jaoks. Selles situatsioonis ei saa tuua turule 200 maja väärtuses raha, sest nii tekiks ju inflatsioon. Sellises tulevikus kaovad börsimängud, kuna me loome majandusliku ülevaate ja kontrolli kõige üle, mis
turul toimub. Me ei saa lubada pankadel ja kapitalistidel turgudega manipuleerimist. Tsentraliseeritud kapitalism muutub täielikult hajutatud kapitalismiks ning töötajad muutuvad oma töökoha osalisteks omanikeks. Kauplused muutuvad sisuliselt teenindusjaamadeks – poe aktsiad on tarbijate omanduses, sest tarbijad toodavad kapitali aktsiate katteks.
Kui inimesed on ühiskonna kapitali omanikud, siis see tähendab, et nad omavad ka näiteks tänavaid ja ühiskondlikke hooneid. Maksusid peavad kodanikud maksma vaid avaliku sektori
töötajatele palga maksmiseks, samuti tuleb maksta avalikus omanduses oleva vara amortisatsioonikulusid. Me kõik muutume palju rohkem seotuks ühiskonna majanduslike teemadega.
Kust saab infot reaalselt toimiva majanduse kohta?
Alternatiivse majandussüsteemi loojad otsivad endale kõlapinda paljudes kohtades maailmas. Viimati pidas Hank Monrobey loengu Poolas ning kavandab sinna võrgustiku laiendamist. Eestist läks novembris teele seltskond Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ringi liikmeid Hollandi poole, et tutvuda sealse Colemburgis töötava süsteemiga, mis on üks umbes sajast Hollandis arenevast
rakukesest. Colemburgist sai esimene koht, kus seni vaid ettevõtjatest koosnev võrgustik on seotud tarbijatega: süsteemi sees arveldavad mahetoidu tootjad, kokkuostjad, pood ja tarbijad. Colemburgis hakkab detsembris tööle ka Hanki konstrueeritud automaatne arveldussüsteem. Hetkel käib ka ingliskeelse CMN-i tutvustava CD loomine.
Kes on Hank Monrobey?
«Olen olnud natside vang, põgenesin ning varjasin end ühes saksa farmis. Seejärel läksin Kaug-Idasse meie kolooniaid jaapanlaste käest vabastama. Nägin kolonialismi ja mõistsin kapitalismi kuritegusid. Siiki sai ka minust kapitalist. Olin ühe saksa transpordifirma majandusdirektor Beneluxi maade osas. 1962. aastal kirjutasin ma raamatu «Täielik integratsioon ja selle rakendused». Venelased tõlkisid mu raamatu ja kutsusid mind vaatama oma tööstuse automatiseerimist. Ma olin esimene lääne inimene, kes ostis vene arvutisüsteemi – «Minsk 2». Ma ühendasin «Minsk 2»-e ameerika ja prantsuse arvutitega ja hakkasin Venemaa ja lääne vahel arendama äri nii, et kaubeldaks vaid kaupade, mitte rahaga. Venelased ei olnud suutnud saada Maailmapanga liikmeteks ja meie süsteem suutis leida olukorrale lahenduse. Kuid õnnetuseks oli minu äri 90 protsendi ulatuses finantseeritud panga poolt ja pankur avastas, et kui see, mida ma teen, õnnetub, siis inimestel polegi enam pankasid vaja ning nad hakkaksid intressivabalt kauplema. Seetõttu lõpetas pank mu finantseerimise ja ma läksin pankrotti. Pangandust õppisin ma Luxembourgis. 1968 alustasin Londonis äri, kus nõustasin ettevõtteid,
kes vaevlesid kapitalipuuduses. Ma refinantseerisin neid intressivabalt. Selles firmas töötas 80 inimest. Ma olen ka asutanud seitsmes erinevas riigis koolid, kus õpetatakse automatiseerimist
majanduses, kokku on nendes asutustes tööl umbes 500 inimest. 1981. aastal avastasin, et Hollandi valitsus teeb suure vea arvates, et riigis toimub inflatsioon. Nad ei näinud, et tegelikult toimub deflatsioon. Ma hoiatasin valitsust, et nad põhjustavad selle veaga suure töötusprobleemi. Nad ei uskunud mind, kuid kõik läks nii nagu ma ennustasin. Siis otsustasingi luua ise CMN süsteemi, kus sellistest lollustest põhjustatud probleeme pole. Ma lõin mitmeid pilootskeeme ja otsustasin alustada CMN süsteemiga USAs, kuna USAs ei usuta mingeid ideid, kui need tulevad Euroopast. Minust sai ameerika kodanik ja ma hakkasin Euroopa finantsideid müüma Euroopasse nagu need oleksid Ameerikast tulevad ideed. Siiski lõime me esimese CMN süsteemi minu kodumaal Hollandis. 1989. aastal kirjutasin raamatu, mis ennustas Hollandi praegust majanduslikku olukorda ja nüüd tahan siinsamas Hollandis selle probleemi lahendamise kallale asuda.»
No comments:
Post a Comment