Tänavu täitub 50 aastat Matsalu rahvuspargi kaitse alla võtmisest. Juubilari intervjueeris Silvia Lotman.
Paarikümne aasta jooksul on Eestis nii mererandades kui ka järvekallastel roostikud muudkui laienenud. Kas roostik kipub sööma Matsalu vaba vee alasid?
Veel kümmekonna aasta eest tundus küll, et roostik üha kasvab ja jääbki kasvama. Praeguseks on pilt veidi teine. Tänu rannakarjamaade taastamisele, millele aitab kaasa riigi rahaline tugi, on endised lagedad rannad ka sel suvel üsna lagedad. Roostik on säilinud muidugi seal, kus see ka kaitseala loomise aegu oli, ja seal peaks teda sellisena säilitama – jõesuudmes kasvav roostik puhastab mandrilt tulevat reostunud vett ja on elupaigaks paljudele elusolenditele.
Hiljuti käisid sõbrad ihtüoloogid siin uurimas, milline kalaelu käib roostikuvahelistes vaba vee aukudes. Tundub, et lõmpsiaugud on palju eriilmelisemad, kui varem arvati. Mõned on soostunud ja elutud, teised selgeveelised ja kala- ning linnurohked. Lahe kallastel üle jääva biomassi probleemi hakkab lähiajal lahendama ka kohalike inimeste nutikus – nimelt plaanitakse Lihula linna hakata kütma heina ja roo ülejääkidega.
Jüri Piigi lasteraamatus «Matsalu roostikus» käib tegevus 1950. aastatel, poisist peategelane näeb pealt salaküttide tegevust. Millised ohud praegu Matsalut ähvardavad?
Lindude salaküttimist tuleb siin praegu küll haruharva ette. On küll maasturitega pealinlasi, kes siia kihutama tulevad ja veelinde lasevad või siis tahavad jaanipäeva paiku metskitse kätte saada. Kohalikud elanikud on jahikeelust teadlikud ning teavitavad keskkonnainspektoreid, kui midagi sellist märkavad.
Küll leidub ka meie päevil rööv-kalamehi, kes ei taha aru saada sellest, et kalade püügikeeld kudemise ajal ei ole välja mõeldud inimeste kiusamiseks.
Looduskaitsja Eerik Sits, kes Matsalu kaitseala loomise ettepaneku tegi, võttis endale hiljem perenimeks Kumari. See nimi tuleb ühe Matsalu laiu – Kumari laiu – nimest. Mis sel laiul nüüdsel ajal sünnib?
No ikka, Kumari laid istub ikka seal lahe suudmes Sipelga- ja Tondirahu vahel. Kõik laiud on Matsalu rahvuspargis reservaadid. See tähendab, et inimene niisama omapead seal kolada ei või. Seal on käinud ornitoloogid linde loendamas ning on tavaks saanud korraldada sel laiul looduskaitselisi talgutöid. Võetakse maha kadakaid ja niidetakse heina, et saarekesel säiliksid rannikulindude pesitsuskohad. Kumari teeb eriliseks ka see, et sealne juttselg-kärnkonna ehk kõre populatsioon kasvab jõudsalt, mujal maailmas on see liik pea välja surnud. Kõrele meeldib, kui tema kudemiskohas inimesed kord aastas heina niidavad.
Kumaril on rannaelanikud lambaid karjatanud. Praegu elavad seal täitsa metsikud lambad. Mõne aasta eest tõid looduskaitsjad sinna lambaid ja vana jäär ning utt elavad saarel aasta läbi.
Matsalu sümboliks on olnud hüüp, hiljem on logole ilmunud aga hoopis kolm lendavat luike. Millest selline muutus?
Matsalu kaitseala loomise aegu oli siinne roostik väga eriline, mujal ei leidunud eriti sellist kooslust. Hüüp kui tüüpiline roostikulind vast sümboliseeriski seda, mis inimestele siin huvitav tundus. Praegusel ajal levivad roostikud üha laiemalt ning eriliseks on osutunud hoopis need suured lagedad rannikualad, kus rändlinnud peatuda saavad. Eks siis seepärast nüüd need rändavad luiged – lindude rände sümbol. Ega hüüp seepärast vähem tähtis ole. Matsalu on nende müstiliste lindude tähtsaim pesitsuspaik Eestis.
Kunagi räägiti Matsalust põhiliselt seoses lindude rõngastamisega. Kas ka tänapäeval kasutatakse Matsalu märgiga rõngaid?
Jah, ka praegu töötab Matsalu rõngastuskeskus, millel on eriti pikk nimi: riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Matsalu rõngastustalitus. Matsallu koguneb ka teave kogu Eesti rõngastatud lindude kohta. Kõik Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA, MATSALU. Rõngastuskeskus juhib ka nahkhiirte märgistamist.
Kui Eerik Kumari praegu paati hüppaks ja lahel ringi sõidaks, mis leiduks linnustikus sellist, mille kohta ta hüüaks «Ohoo»?
Kumari ajal polnud siin üldse kormorane, samuti oli praegu väga tavaline kühmnokk-luik siis haruldane lind. Kevadine laglede ränne ei olnud Kumari ajal nii massiline kui tänapäeval. Samas on naerukajakas, toona tihe pesitseja, nüüd palju haruldasem. Kel sügavam huvi Matsalu linnustiku muutuste vastu, sel tasub uurida Matsalu loodusvaatluste tänavu ilmunud kogumikku, kus ornitoloog Eve Mägi teeb kokkuvõtteid linnuloendustest.
Matsalu looduskaitseala
• Asutati 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
• Pindala on 48 610 hektarit, sealhulgas umbes 3000 hektarit roostikku, ligi 4000 hektarit luhaheinamaid, 2300 hektarit lagedaid rannakarjamaid ja heinamaid, 50 meresaart ja laidu koos ümbritseva merega ning mitmed liigirikkad puisniidud.
• Matsalu kanti 1976. aastal rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja.
• Aastal 2003 sai Matsalu Euroopa Nõukogu looduskaitsealade diplomi, mis tähendab peale suure au ka korrapärast rahvusvahelist kontrolli loodusväärtuste säilimise üle.
• Aastal 2004 nimetati looduskaitseala Matsalu rahvuspargiks.
No comments:
Post a Comment