Wednesday, April 18, 2018

Kuidas hoida metsi? E-külalistund "Tagasi kooli" 7.-9. klassidele


Tere hommikust! Minu nimi on Silvia Lotman. Ma töötan Eestimaa Looduse Fondis. Oma töös puutun ma kokku väga paljude erinevate looduskaitse teemadega. Aga täna räägime metsadest. Eesti metsadest.
Ma kutsusin teid oma kodu lähedale lageraie langile. Me oleme praegu Lääne-Eestis ja kuna on aprilli kuu, siis siin on just käimas kevadine linnuränne. Siinsamas lähedal on Matsalu rahvuspark, mis on kuulus selle poolest, et siit rändab igal kevadel ja sügisel läbi kümneid tuhandeid linde. Ka sel aastal on nii, et oma kodu juurest kuulen õhtuti saabuvate sookurgede kluutamist, rände ajal otsivad need linnud toitu põldudelt, täna hommikul aga lendas mu majast üle kiljuv laglede parv, neile meeldib heinamaadel toituda värskest rohust. Samas on aga saabunud palju metsalinde. Ja metsast me ju täna räägimegi! Metsas on käimas suur laulukoor – just siin pesitseb suur osa meie laululindudest. Eile jälgisin kuidas puukoristaja ja rasvatihane tegid lauluvõistlust ja võitja sai tõenäoliselt parema pesategemise puu endale. Metsas elavad rähnid, tuvid, aga ka kanalised, kel kõigil parajasti paarilise otsimine, pesa tegemine või munemine käsil. Mõned usinad metsas pesitsejad on munemisega juba ühele poole saanud ja tegelevad haudumisega. Näiteks kui otsite internetist üles Eesti merikotka looduskaamera, siis saate jälgida, kuidas emane merikotkas Suvi ja isane kotkas Sulev toovad teineteisele pessa süüa ja kordamööda mune hauduvad. Väga rahustav ja huvitav vaatepilt, mida muide interneti teel jälgitakse igalt poolt maailmas. Praegu on ka see aeg kui metsasanitariks kutsutav loom – hunt – oma pojad ilmale toob. Saame neid väikesi halle karvakerasid endale ette kujutada – viis pimedat kutsikat, kellest tugevamad tulevikus saavad oma karja moodustada ja loodetavasti jätkata Eesti metsades tippkiskja elu. Seevastu karul sündisid pojad juba jaanuaris, aga nad olid siis veel talveunes ema kaisus ja just praegu on see aeg, kus nad esimest korda koopast välja piiluvad, et näha, millise metsa ema neile kodukohaks on valinud.
Aga kust loomad teavad, milline mets neile koduks sobib? Tegelikult on nii, et igal loomal on oma erinevad vajadused – millest nad toituvad, milline on nende eluviis, seetõttu peab metsas olema palju erinevaid kohti, et see sobiks elupaigaks erinevatele loomadele.
Kui loomad saaks kasutada internetti nagu meie, siis saaksid nad uurida kaardirakendusi. Näiteks maa-ameti kaardirakendust või metsaportaali aadressil register.metsad.ee, kus on näha Eesti kaart ja rohelisega on märgitud kohad, kus kasvab mets. Saab vaadata kui vana see mets on ja mis puuliigid seal kasvavad. Saab ka seda vaadata, kas ja kus plaanitakse lähiajal metsa maha võtma hakata. Paraku loomad seda internetist vaadata ei saa, seepärast soovitatakse kevadel metsa mitte lõigata, sest nii võib hävida palju linnupesi.
Kui metsaregistrist aga vaadata seda sama kohta, kus mina praegu kännul istun, siis paistab see ikkagi metsana. Kuigi ringi vaadates siin ju metsa ei paista. Looduse jaoks siin metsa ei ole, see on raiesmik või lageraie lank. Aga seaduse mõttes küll. Seaduse mõttes peetakse metsaks seda ala, kuhu inimene plaanib, et mets tuleb tagasi. Aga millal see mets siia tagasi tuleb? Noh, ütleme selleks ajaks kui teie – põhikooli õpilased – hakkate ülikooli lõpetama, on siia kasvanud sellised noored puukesed, kuhu ehk meie metsade kõige levinum lind metsvint võiks aegajalt juba piiluda. Aga selleks, et siin metsas saaks toitu otsida näiteks rähnid nii nagu nad seda varem tegid, võivad teil olla juba esimesed lapselapsed sündinud. See on kohutavalt pikk aeg. Ja sellepärast teeb mind siin kännul istumine veidi kurvaks.
Teisalt. Ma usun, et te kõik teate, et puulusikas on parem kui plastlusikas, et puumaju peetakse loodussõbralikemaks kui klaasist ja betoonist maju ja et puudest saab taastuvenergiat, mis on parem kui näiteks nafta või põlevkivi põletamine. Kas siis puude raiumine on loodusele halb? Tegelikult ei ole see alati nii. Inimesed on siinsel alal elanud tuhandeid aastaid. Ja alati on inimesed puitu kasutanud majade ehitamiseks, nende kütmiseks. Siinne loodus on sellise puude kasutamisega ammu kohanenud. Mida aga varem pole olnud, on sellised masinad, mis võimaldavad nii kiiresti nii suured alad nii paljaks võtta nagu me siin näeme. Ma arvan, et see ei ole hea ja metsade kaitseks tuleks Eesti seadusi natuke paremaks teha. Kuidas siis peaks teisiti metsa majandama?
Enne seda tundi küsisid mitmed lapsed minu käest, et mitu puud on mets. Täpselt sellist numbrit tegelikult öelda ei saa. Vaadake näiteks neid puid seal kaugel minu seljataga. See ei ole kindlasti mets, kuigi seal on päris mitu puud. Mets nagu igal pool looduses käib pidev peitusemäng: igaüks püüab oma pesa teha sellisesse kohta, kust kiskjad seda üles ei leia. Ellu jääb see, keda üles ei leita ja ellu jääb see kiskja, kes on parim leidja. Minu seljataga olevate puude peale ega vahele end ära peita ei saa. Sinna ei saa isegi orav oma pesa teha, nugis leiaks ta kohe üles. Nii saamegi öelda, et mets algab siis, kui seal saavad elada metsaelanikud. Kui siin kohas puid maha võeti, siis oleks pidanud jätma alles palju rohkem puid. Ja need puud oleks pidanud jätma väikeste saarekestena, mille vahel ja ümber on ka palju põõsaid. Siis saaks seal keegi elada ja peituda ja seda saaks juba nimetada metsatukaks. Nii oleks saanud puid võtta ja metsa ka alles jätta.
Puud on metsas kõige tähtsamad. Sest ilma puudeta ei saa metsa olla. Samas puud on nagu maja seinad ja katus, mis muutuvad koduks alles siis, kui seal ka keegi sees elab. Mida suurem ja vanem on mets, seda rohkem erinevaid metsaliike seal elada saab. Ma ütlesin, et metsas on kõige tähtsamad puud. Aga puud hoiavad metsas veel midagi, mis on väga-väga tähtis. See on metsamuld. Kui puud ära võtta, siis muld kas kuivab ära – sest puud ei tekita varju – või vastupidi hakkab soostuma ja muutub liiga märjaks, sest puud ei ima liigset vett ära. Metsamullas aga elavad sajad erinevad mutukad ja seened, kes muudavad metsaelu võimalikuks, panevad toiduahela tööle vihmaussist hundini. Ka mulla kaitsmiseks on oluline, et kui metsast puid ära võtta, jääks võimalikult vähe ala täiesti lahedaks.
Kuidas siis metsi hoida ja kui palju neid siis raiuda? Tähtis ei olegi number, kui mitu puud metsast raiuti, kui palju tihumeetreid Eestis aastas raiuti. Metsaloodusele on oluline see, mis peale puude lõikamist alles jääb – et alles jääks piisavalt puid, et alles jääks metsamuld ja et alles jääks kõik need kohad, kus metsaelukad elada saavad.
Lõpetuseks soovin, et te saaksite palju metsas käia, et te tunneksite end seal hästi ja kui viitsite ja saate, siis võtke kaasa ka suurendusklaas või binokkel – nii saate uurida pisikesi mutukaid mulla sees ja linde puulatvades.

No comments: