Unikaalse märgala loodus on kaalukausil, kui Via Baltica kulgemistee üle vaidlevad Poola riik ja Euroopa komisjon.
Teetrassi nimi Via Baltica tähendab eestlase jaoks enamasti midagi positiivset, seostub unistusega isemajandavast Eestist, vabadest Baltimaadest ja eurooplaseks olemisest. Via Baltica
ühendab meid Euroopa Liiduga, selle rõõmude, kuid paraku ka muredega. Üks maa, mida Via
Baltica kasutajad tihti kiruvad, on Poola – see pikk ja tüütu vahepala teel läände. Kitsad lõputuna
näivad teed ja väikeasulad… Vähesed peatuvad Poolas, et imetleda looduse ilu ja kultuuriväärtusi, kuigi pakkuda on sel Euroopa Liidu ühel suuremal riigil nii mõndagi.
Selle aasta alguses lahvatas Poolas lausa sõda: laia, kiire ja mõnusa Via Baltica ehitusele jäi ette maaliline Rospuda jõe org märgala ja ürgloodusega. Trass lõhestab ürgmetsa Rospuda rahvusvahelise tähtsusega märgala (kaitse all aastast 1989) elustik on pea niisama mitmekesine
kui naabruses asuvas kuulsas Biebrza rahvuspargis. Poola teadlaste väitel on Rospuda väheseid looduslikuna säilinud tasandikujõgesid Euroopas. Selle kallastel elavad hundid ja ilvesed, hüübid ja kotkad. Botaanikud teavad, et Rospuda orus on hariliku muguljuure (orhidee) ainuke leiukoht Poolas.
Via Baltica kiirtee ehitajad raadavad trassi Augustowska ürgmetsa, teele jääb ka Knyszyni
ürgmets. Valitud trassi edasise ehituse huvides oleks tarvis kuivendada suur osa Rospuda
märg alast ning oru ületamiseks tarvilike kiirteesilla talade toes tamisel häviks märgalale iseloomulik pinnas. Trassi Suwalki-Augustow-Bialystok-Varssavi asemele pakuvad keskkonnaorganisatsioonid näiteks trassi Suwalki-Augustow-Grajewo-Lomza-Varssavi.
Euroopa seadus kaitseb
Via Baltica´t on finantseerinud Maailmapank, suuremale osale ehitusest loodabki riik saada tuge Maailmapanga ja Euroopa Investeeringupanga laenudest. Poolas kritiseeritakse nende pankade vähest huvi panna laenutingimustesse kirja keskkonnanõudeid. Kiirtee ehitajaid on ka paarkümmend aastat tagasi Eestis tegutsenud firma Budimex-Dromex.
Keskkonnaorganisatsioonid hoiatavad, et Euroopa õiguse printsiip «saastaja maksab» võimaldab
nõuda keskkonnakahju ka töö tegijalt, kui see on Euroopa looduskaitseseadusi teadlikult rikkunud. Siis ei ole enam tähtis, et töid tehakse valitsusega sõlmitud lepingu alusel.
Presidendipaar sekkus
Protestikisa peale on võimud nüüd küll algatanud keskkonnamõju hindamise. Sellest peaks selguma keskkonda kõige vähem kahjustav trass. Samas on valitsuse alustatud metsaraadamised näidanud, et tee ehitamisega ei kavatseta oodata seni, kuni mõjude hinnang valmib.
Detsembris 2006 saatis Euroopa Komisjon Poola valitsusele noodi, milles teatas, et rakendab karistusmeetmeid liikmesriigi vastu, kui ei peatata kaheksat teeehituse projekti, mis rikuvad Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiive. Veebruaris 2007 kohtusid Poola keskkonnaminister Jan
Szyszko ja Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stravros Dimas. Läbirääkimistel edu ei saavutatud ning komisjon saatis Poolale teise kirja, kus lubab anda asja Euroopa Kohtusse, kui
ehitustöid ei lõpetata ühe nädala jooksul.
Poola ombudsman on öelnud, et peaministri Jaroslaw Kaczynski ja ta valitsuse otsused lähevad
vastuollu nii Euroopa Liidu kui ka Poola enda seadustega. Keskkonnaorganisatsioonide korraldatud allkirjakogumisel tee-ehituse vastu on oma nime kirja pannud 150 000 Poola kodanikku. Kuuskümmend Varssavi ülikooli loodusteadlast ning Krakowi teaduste akadeemia looduskaitse instituut saatsid veebruaris kirjad valitsusele palvega päästa väärtuslik Rospuda märgala. Ka Poola presidendipaar Maria ja Lech Kaczynski on avaldanud toetust protestijatele ning pöördunud valitsuse poole palvega ehitusleping peatada.
Kas või buldooseri ette
Peaministri vastus protestilainele oli ettepanek välja kuulutada referendum Kirde-Poola Polasie piirkonna elanikele. Nüüd vaieldakse selle otsuse seaduslikkuse üle. Kas võivad ühe piirkonna elanikud otsustada väärtuste üle, mis on olulised kogu riigile.
Keskkonnakaitsjad paluvad saata massiliselt E-kirju valitsusele, Rospuda orus on alustatud protestilaagriga. Greenpeace ja BirdLife koostöös kohalike ornitoloogia- ja looduskaitseühingutega seavad inimesi valvesse, et nad end vajadusel buldooserite teel puude
külge kinni seoksid ja tekitaksid inimkette. Sellist tegevust ei salli aga vist ükski riik ning Poola
politsei kogub infot laagris protestijate vastu.
Kas Eesti ei võiks võtta seisukohta Poolas sündiva suhtes? Kuidas paistavad maailmale meie Natura 2000 aladele plaanitavad hiigelprojektid, Saaremaa püsiühendus ja Tartu sõudekanal?
No comments:
Post a Comment