Sõda varesepesade vastu 9. aprill 2010 Roheline Värav

Lihula surnuaias mürisesid 24. märtsil mootorsaed. Töömees võttis jupikaupa vanu pärnasid maha, künnivareste pesad olid segamini oksahunnikutega.

Töid üle vaatav vallavanem selgitas uudishimulikele, et pesades veel mune ei olnud. «Selge on see, et ega need linnud siin kellelegi kasulikud küll ei ole,» rõhutas ta.

Künnivaresed lendasid hämmeldunult kraaksudes lagedaks raiutud paiga kohal. Kalmistule kolisid linnud mõne aasta eest, kui nende eelmises koloonias Lihula kiriku juures puud maha võeti.

Alev lagedaks kui Lihavõttesaar
Marju Pajumets elab surnuaia vahetus läheduses ja käib sageli sugulaste haudadel. Teda künnivaresed ei häirinud, kuid suurte elujõus puude mahavõtmisest on tal sügavalt kahju. «Natuke aega hoiavad linnud eemale, kuid looduse sund on tugev ja pojad tahavad kasvatamist, peale tööde lõppu ehitavad nad uued pesad ning puude ohverdamine osutub mõttetuks. Võib juhtuda, et varesed kolivad kiriku juurde jäänud puudele tagasi, võetakse sealt puud maha, kolivad jälle kuhugi... Nii võime saada suurtest puudest lageda alevi ja sellest oleks küll väga kahju.»

Ornitoloog Eve Mägi sõnul on paralleel Lihavõttesaartega, mille sealne tsivilisatsioon puude raiumisega elamiskõlbmatuks muutis, asjakohane. «Ega varesed enne ära ei lähe, kui kogu alev puudest puhas on,» arvab ta. Ka ornitoloogiaühingu infolehe Tiirutaja toimetaja Riho Kinks kinnitab, et kui on kindel plaan varesed hävitada, tuleb asulas lageraie teha.

Inimlaste ohjamine
Lihula pole erand, ka näiteks Kuressaare, Viljandi ja Tamsalu omavalitsus on varestega sõda pidanud. Küll on pesi veejoaga alla tulistatud, küll helkivaid linte lindude hirmutamiseks riputatud. Tartus valmis aga 2008. aastal vareslaste ohjamiskava koostamise juhis, mille avaldamise järel kirjutas loodusajakirjanik Viio Aitsam oma blogis­se: «Inimlase ohjamise kava. [---] Erilised lemmikpaigad, kuhu inimlased liiga tihti kogunevad, likvideeritakse. Samuti on võimalik neid sealt tõrjuda, kasutades laibakujusid poosides, nagu oleks nad äsja tapetud. [---] «Pealegi näevad nad ju nii koledad välja,» ütleks vares võib-olla, kui tal tuleks inimlastest juttu inimeste halvakspanu tõttu palju kannatanud kormoraniga…»

Vareslaste ohjamiskava juhendi autoriteks on Jaanis Lodjak, Marko Mägi ning loomaökoloogia professor Raivo Mänd. «[---] ohjamised võivad sundida linde ümber asuma teistele aladele, kus sama probleem võib korduda. Efektiivsem lindude kontrollimine toimiks suureskaalalise integreeritud ohjamisena, kus oleks ühendatud mitmed meetodid,» kõneleb juhend. Enne ohjamist tuleb selgeks teha ohjatava liigi ökoloogia, populatsioonidünaamika, vajadusel ka füsioloogia või ükskõik milline muu aspekt, mis võib mõjutada ohjamise tulemit. Dokumendi järgi ei peeta ohjamiskava eesmärgiks populatsiooni linnamaastikust täielikku eemaldamist, vaid lindude tekitatud ebamugavuste vähendamist ja linnaruumi sanitaarseisundi parandamist.

Aruande autor Marko Mägi tunnistab, et linnalindude probleemistik on tihedalt seotud linnaelanikega ja tuleb avalikult arutada, millised meetodid on kõigile vastuvõetavad – kodanikele ei pruugi meeldida ei linnuparv, loomade tapmine ega ka puude saagimine. Universaalset efektiivset meetodit pole loomade peletamiseks välja töötatud. Kuluka ettevõtmise alustamise eel tasuks kaaluda ehk hoopis suleliste kaaslinlastega leppimist.


Võimalikke meetmeid vareslaste tõrjumiseks:
- Liigispetsiifilise hädakisa lindistuse esitamine on efektiivne meetod, kuid arvestada tuleb, et peletatud linnud vajavad kohta, kuhu
suunduda, ning see ala peletusvahenditest puutumatuna hoida.

- Professionaalne personal on kasutanud probleemsete linnuliikide hirmutamiseks treenitud pistriklasi ja haugaslasi. Haugaslaste efektiivsus on olnud üsna juhuslik.

- Laseritega peletamine on efektiivne ja vaikne, kuid mõju kestus on lühiajaline.

- Puude võra kärpimine või selektiivne raie võib linnud peletada hoonestatud aladele, tekitab suurt kahju linnahaljastusele ning võib pälvida avalikku hukkamõistu.

- Peletavad lindid ja röövlindude topised on osutunud ebaefektiivseks, sest linnud harjuvad nendega kiiresti.
Allikas: «Vareslaste ohjamiskava koostamine Tartumaal» (2008)