Kes on Rumeenias ringi sõitnud, teab hästi sealseid maalilisi külamaastikke mägede vahel ning vaeseid, kuid õnnelikke, alati hinna üle kauplevaid kohalikke inimesi.
Selle idülli taustal on raske ette kujutada, et Rumeenia on suurte biotehnoloogiafirmade poolt muudetud Euroopa suurimaks geneetiliselt muundatud taimede katse-eksituse meetodi kasutamise alaks.
Pärast kolmeaastast registreerimisperioodi andis Rumeenia valitsus 1999. aastal geneetiliselt muundatud (GM) põllumajandussortidele rohelise tee. Alles aasta hiljem jõustus riigis esimene GM kultuure puudutav seadus. Kiiruga tehtud seadus ei sätestanud, kuidas ja kes peaks tegema GM taimede kasvatamise üle järelvalvet, samuti puudusid nõuded GM sisaldusega toidu märgistamiseks.
Esimese GM taimena tuli turule herbitsiidi vastu resistentne soja. Herbitsiidid on keemiliselt sünteesitud ained, millega on võimalik hävitada taimi. Põllukultuur, mis on geneetiliselt herbitsiidiresistentseks muudetud, ei sure mürgi toimel ning annab farmerile võimaluse pritsida mürki põllule ka siis, kui soja juba põllul kasvab.
Peale selle, et taoline põllumajandusviis võib keskkonda viia suure hulga loodusele võõrast mürki, on sõltumatud loomkatsed näidanud, et selline soja ei pruugi olla kõige tervislikum toidulisand – katsealustel hiirtel toimusid ulatuslikud muutused maksarakkudes.
Rumeenia avalikkusel, keda see probleem otseselt puudutab, ei ole aga võimalik mõjutada riiki GM taimede kasvatamist puududavates otsustes. Praeguseks on Rumeenias turustatavate sortide nimekirjas olnud üle kümne GM soja-, kaheksa GM maisisordi, üks GM suhkrupeedi- ja üks GM kartulisort.
Olukord kontrolli alt väljas
Jaanuaris esines Berliinis GMO teemalisel üle-euroopalisel konverentsil ettekandega rumeenlane Dragos Dima, kes on töötanud kahes suures biotehnoloogiafirmas – USA kapitalil põhinevas Monsantos ja prantsuse päritolu Limagrainis.
Dragos Dima: «Lahkusin biotehnoloogiafirmast, kuna mulle tundus GM tehnoloogia toomine Rumeeniasse problemaatiline. Ma arvan, et ei Rumeenia ega firma polnud valmis ega võimelised kontrollima GM tehnoloogiat [mis kasutusele võeti].Kahjuks ei kuulanud juhatus minu arvamust ning praeguseks ajaks on näha, et olukord Rumeenias on täiesti kontrolli alt väljas.»
Dima sõnul kannavad Rumeenia põllumehed ja toiduettevõtted otsest majanduslikku kahju sellest, et riigis GMOsid kasvatatakse.
Tänaseks päevaks on 90 protsenti Rumeenia sojast geneetiliselt muundatud ning enamasti ostja ei tea, kas tegu on muundatud või muundamata tootega. Probleemi keskmes on traditsiooniliste sojakultuuride saastumine, samuti illegaalne äri GM soja seemnetega. Dragos Dima arvates võis biotehnoloogiafirma teadlikult Rumeeniasse suunata sellise tehnoloogia, mis ei saanudki kontrolli alla jääda.
«Transgeensed seemned on nagu mürgitatud kingitus,» rääkis Dima Berliini konverentsil, «Rumeenias ei toimunud enne [GMOde] kommertskasvatuse algust mingit teaduslikku ega avalikku arutelu. Ei võimud ega firmad ei rakendanud ettevaatusprintsiipi. Herbitsiidiresistentse soja pindala suurenes aasta aastalt ilma mingite uuringuteta.»
2005. aastal avalikustas Greenpeace uurimuse, mille kohaselt on GM saastumine Rumeenias kontrolli alt väljunud ja erinevate ametkondade arvud GMOde pindalade kohta ei kattu üksteisega.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul kasvatati sel ajal herbitsiidiresistentset sojat 85 000 ha, biotehnoloogiafirmade andmetel 40 000 ha ja keskkonnaorganisatsioonide andmetel 120 000 ha. Raporti hinnangul kasvatati tohututes kogustes sertifitseerimata ehk illegaalset GM sojat, samuti tegid biotehnoloogiafirmad illegaalselt katseid GM kartuli- ja ploomisortide kasvatamiseks. Puudusid koolitatud inspektorid GM põldude kontrollimiseks ning täielikult puudus vastava varustusega labor, kus oleks saanud võõrgeenide olemasolu testida.
Mahetootjad löögi all
Rumeenia valitsus reageeris probleemile teatades, et GM taimede kasvatamist vähendatakse ja 2007. aastaks keelatakse see täielikult.
Kohaliku mahepõllumehe Dan Craioveanu sõnul on eriti raskes olukorras Rumeenia mahetootjad, kuna on väga raske tõestada, et su saak pole võõrgeenidega saastunud. Craioveanu arvates pole valitsuse otsus eriti suur progress: «Kuna muundatud sojat pole Euroopa Liidus kasvatada lubatud ja me tahame 2007. aastal liituda, siis peame näitama Euroopa Komisjonile, et tegeleme teemaga, et meid ikka liitu vastu võetaks. Selle sammu taga pole tegelikku soovi probleemiga tegelda.»
Ka Euroopa Komisjon pole Rumeenia valitsuse tegutsemisega rahul ning on teinud Rumeeniale konkreetsed ettekirjutused Euroopa Liidus keelatud GM taimede kasvatamise lõpetamiseks, samuti vähemalt kolme PCRiga testilabori loomiseks. Suure tule all on Rumeenia ravimitööstus, kuna puuduva kontrollimise ja märgistamise tõttu pole võimalik kindlustada oma toodete puhtust. Naabermaad, eriti Ungari, nõuavad Rumeenialt, et GM probleem saaks kontrolli alla, kuna illegaalne seemneäri toob saastuse ka nendesse riikidesse.
Rumeenia – hiiglaslik katselabor
Seega seisab lähiaastatel Rumeenial ees Euroopa Liidus keelatud taimede kasvatusest lahti saamine. Dragos Dima arvates saab sellest ülemaailmne katse saamaks teada, kas GMOsid on üldse võimalik keskkonast «tagasi kutsuda», kui need on sinna juba vabaks lastud.
Maailma biotehnoloogia gigant Monsanto esitas sel aastal taotluse saamaks Euroopa Liidus luba kasvatada GM sojat.
«Ma loodan, et Euroopa ei tee sama viga, mis Rumeenia tegi aastaid tagasi,» ütles Dima. «Meie riik kannab praegu suuri kulusid makstes talunikele toetusi, et nad loobuksid GM soja kasvatamisest, see peaks olema piisav õppetund.»
Mahetalunik Dan Craioveanu näeb talunikele lootust Rumeenia uues looduskaitseseaduses, mis keelab GMOde kasvatamise 15 kilomeetri raadiuses looduskaitsealade ümber. Kuna Rumeenia loodus on väga mitmekesine, siis kaitsealasid on seal väga palju ning looduskaitse seaduse rakendumisel oleks sisuliselt keelatud GMOde kasvatamine 80 protsendil riigi pindalast.
«Loomulikult on biotehnoloogiafirmade poolt tugev surve looduskaitse seaduse muutmiseks, kuid mahetalunike lootus on siiski seista oma õiguste eest ja säilitada range nõue kaitsealade ümber,» ütles Craioveanu.
No comments:
Post a Comment